Eesti kultuuriesindajad välismaal: Rea Rannu-Ideon, Pariis
Kultuuriportaal küsis kõigilt Eesti kultuuriesindajatelt välisriikides, millised olid nende lõppenud aasta suurimad ettevõtmised ning mida plaanitakse alanud aastaks. Kokku on meil seitse riiklikku kultuuriesindajat, lisaks kaks Eesti Instituudi oma. Täna valgustab oma tegemisi Rea Rannu-Ideon Pariisist.
Pariis ja Prantsusmaa üleüldiselt on juba mõnda aega Eesti kultuuri hästi võõrustanud. Nii ka möödunud, 2014. aastal, mil kultuuriüritusi toimus igas valdkonnas. Sageli olid need otseselt kultuuriatašee algatatud projektid, kuid meie suureks rõõmuks sündisid väga paljud koostööd täiesti iseseisvalt, kultuurinõuniku vahendamiseta. See on kiitus nii meie artistidele kui ka Kultuuri- ja Välisministeeriumi aastatepikkusele tööle.
Keelebarjäärist tulenevalt on üks raskemini eksporditavaid kultuurivaldkondi kirjandus. Õnneks on meil siinkohal põhjust rõõmustada, kuna Eesti kirjandusel paistab Prantsusmaal suur menu olevat. Jätkuvalt tõlgiti Andrus Kivirähki ja Indrek Hargla teoseid, Eesti kirjanduse riiulile lisandus ka Mehis Heinsaare „Liblikmees“ ning hoog ei paista kaugeltki mitte vaibuvat. Kivirähki Prantsuse kirjastaja sõnul on „Eesti kirjutatud nende kirjastuse DNA-sse“. Kuna läbirääkimised uute tõlgete osas on juba käimas, siis võime paaril järgmisel aastal oodata nii Prantsusmaal juba tuntud kui ka seni veel tõlkimata Eesti kirjanike teoste ilmumist. Küllap on Eesti kirjanduse edusse panustanud ka väga head tõlkijad, nii pälvis näiteks Jean-Pierre Minaudier märtsis Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“ tõlke eest frankofoonia tõlkeauhinna.
Vähemalt sama populaarne on Prantsusmaal meie lastekirjanik Piret Raud, kes on teda esindava kirjastuse üks enimmüüdud autoritest. Piret Raud osales juba mitmendat korda novembris toimunud Montreuil noorte- ja lastekirjanduse messil ning kohtumised lastega kujunesid ka sel aastal väga meeleolukaks.
Kirjanduse esitlemisega jätkame ka alanud aastal. Näiteks kevadel Nantes´is toimuval festivalil „Tundmatu Läänemeri“ tutvustame Eestit just läbi meie lastekirjanduse.
Läinud aasta aprillis toimus Eesti loomemajanduse ekspertide õppevisiit Prantsusmaale, et tutvuda Pariisi, Lille´i ja Nantes´i moetööstusega. Kohtumiste otseseks jätkuks oli osalemine Lille-Roubaix moemessil 2014. aasta detsembris, kus Eesti oli 13 disaineriga - Küllike Tuvikene , Tiina Andron, Hele Padar, Kristel Suigussaar, Liisa Soolepp, Kätlin Kaljuvee, New Vintage by Kriss, Astrid Rajalo, Kadri Kruus, Mare Kelpman, Embassy of Fashion, Kalle HT, Jo Nurm - messi aukülaliseks. Kindlasti jätkub koostöö Prantsuse partneritega ka alanud aastal.
Üheks suurimaks Eesti kultuuri läbimurdeürituseks möödunud aastal oli kahtlemata 5.-15. detsembril Lääne-Prantsusmaal, Nantes´is toimunud multidistsiplinaarne Eesti kultuuri tutvustav festival eLU – Vivre l´Estonie à Nantes. Festivali õnnestumisele aitas kaasa asukohariigi põhipartneri le Lieu Unique´i, endises LU küpsisetehases tegutseva kultuurikatla kindel nägemus festivalist. Kaasaegse kunsti keskusena valisid nad Nantes´i väga teadlikult, oma publikult silmas pidades, läbilõike Eesti kultuurist. Samas sündis lõplik programm siiski Prantsuse ja Eesti poole vastastikuseid soovitusi arvestades. Prantsuse press kajastas laialdaselt festivali raames toimunud üritusi, aga ka festivali tervikuna, Nantes´i linnapea Johanna Rolland ja festivali avama tulnud kultuuriminister Urve Tiidus kinnitasid vastastikku soovi panustada Nantes´i ja Eesti vaheliste kultuuriprojektide jätkumisse.
Nii pakkus LU kultuurikatel 2014. aasta detsembrikuu kahel nädalavahetusel Tallinn Music Week´ile oma lava ja publikut, üles astusid Maarja Nuut, Silver Sepp, Mari Kalkun, Odd Hugo, DJ Janek Murd, Aivar Tõnso ja Vul Vulpes. Ühise residentuuri järel andsid kontserdi Eesti multitalent Pastacas ja Prantsuse bänd Cabadzi. Sama koosseisu näeme juba märtsis üles astumas Tallinn Music Week´il 2015.
Muusikavaldkonnas on Prantsusmaa ja Eesti kontaktid alati olnud tihedad: Pariisi orkestrit dirigeerib Paavo Järvi, kes avas jaanuari keskel kahe galakontserdiga Philharmonie de Paris uue maja. Vox Clamantis ja Jaan-Eik Tulve on oodatud külalised üle Prantsusmaa, Nantes´ist (La Folle Journée) Carcassonne´ni (Les Vendredis Classiques). Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste panid võimsa lõpukontserdiga Nantes´i kongressidepalees punkti festivalile eLU ja ERR laulustuudio lastekoor osales Nancy koorifestivalil. Erinevad koosseisud kandsid ette Eesti autorite uudisteoseid (Mihkel Kerem, Liis Viira, Evelin Seppar). Prantsusmaal tuuritasid Abraham´s café ja Phlox. Sündisid mitmed ühisprojektid, Pastaca ja Cabadzi ühiskontsert Nantes´is. Seal toimus ka rahvusvaheline muusikaprofessionaalide seminar, mille moderaator oli Helen Sildna. Alanud muusikaaasta üheks suursündmuseks kujuneb kindlasti Arvo Pärdi loomingule pühendatud septembri kolmas nädalavahetus mitmete kontsertidega vastavatud Philharmonie de Paris majas, programm pakub läbilõiget suurmeistri loomingust ning kontserte juhatab Paavo Järvi.
Eesti filmid (animafilmidest dokumentaalfilmideni) osalesid mitmetel festivalidel, sealhulgas Veiko Õunpuu „Free Range/Ballaad maailma heakskiitmisest“ Pariisi festivalil „Europe autour de l’Europe“ võistlusprogrammis. Suurem läbilõige Eesti filmiloomingust anti detsembri lõpus Eesti festivalil eLU- Vivre l´Estonie à Nantes´is.
Kaasaegse kunsti valdkonnas said ehk enim tähelepanu kontseptuaalsed Eesti kunstnikud Johannes Säre ja Timo Toots oma näitustega Nantes´is, samuti osutus menukaks Jaan Elkeni, Mare Mikofi, Laura Põllu ja Hannes Starkopfi ühisnäitus Carcassonne´is.
Alanud aastal tõstame Pariisis au sisse ka Eesti pärimuskultuuri. Koostöös Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudiga (INALCO) toimub käesoleva aasta novembris Pariisis, siiretega ka paari teise Prantsusmaa linna, setu kultuurile pühendatud festival. Lisaks konverentsidele pakub festival ka muusikaelamusi, fotonäitused ühendavad vana ja uue, Johannes Pääsukese Setomaa töödest prantsuse fotograaf Jérémi Jung´i fotoreportaažini.
2018. aasta on meile mitmeti oluline: Eesti on Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, eelkõige aga on see meie riigi juubeliaasta ning selle puhul soovime oma kultuuri ka välisriikides tavalisest ehk pisut jõulisemalt esitleda. Et kultuuripildilt nii mitmekesises riigis nagu Prantsusmaa soovitud tulemuseni jõuda, on varakult vaja alustada sihtgrupi ning -kohtade defineerimisega. Selles osas loodame kindlasti meie varasematele hästitoiminud kontaktidele, aga eeltöö ka uute partnerite leidmiseks on juba alanud.
Rea Rannu-Ideon, Kultuuriesindaja Pariisis
Toimetaja: Mari Kartau