Näitekirjanik on asetanud kaks meest keset merd hulpivasse paati. Üks tegelastest tahaks põgeneda, kuid minna pole kuhugi. Käib vaikne ja intensiivne vestlus, kohati võitlus kahe lähedase inimese vahel, keset rasket ja rusuvat tühjust.

"See on väga omapärane autor. Näidendis on väga vähe kirjas, mida teha, kuidas teha, miks nad on sellised ja see detektiivi väljakutse oli kõige põnevam selle juures," tunnistas lavastaja Johan Elm.

Minimalistlik lavakujundus, nimetud tegelased, kummaline tekst, näidendi peale mitte ühtegi täislauset. Kõik püsib näitlejate mängul.

"See on ka tõenäoliselt kirjutatud sellisena, et üritada mõtestada teise inimeseni jõudmist. Seda, kui keeruline on suhelda ja päriselt teiseni jõuda," rääkis näitleja Joosep Uus.

"Mulle tundub, et mida rohkem me liigume individualismi suunas oma ühiskonnas, seda rohkem on puudu kogukonnatundest. See on näidend, mis absoluutselt tegeleb sellega, kuidas ma tulen vastu kellelegi, kes on minuga koos. Ja ma loodan, et see puudutab, mõjutab, inspireerib inimesi kuulama teda, kes on sinu lähedal," selgitas Elm.

Lavastaja lubab üllatada lavakujunduse totaalse muutusega ja ei avaldanud, mis tegelastest lõpuks saab, selleks peab etendust vaatama tulema. Lavastust "Ma olen tuul" mängitakse kuni 20. veebruarini Narvas, Paides ja Tallinna Vaba lava teatrikeskuses.