Varasemate kultuuripealinnade eeskujul otsustas ka Tartu luua sihtasutuse, mis viiks ellu Tartu 2024 programmi. Aasta lõpuks peab sihtasutus oma nõukogule esitlema kultuuripealinna tegevuskava.

"Nüüd tuleb seda plaani detailsemaks hakata muutma ehk väga heast plaanist või visioonist tuleb teha konkreetne tegevuskava. Aasta 2020 on käivitamise aasta, mil tuleb kohtuda sadade partneritega, kellega seni on plaani peetud," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Tartu 2024 projektijuht Kalle Paas.

"Tuleb küsida, mis on meie arengu ülesanne, mida me saame teha aastal 2020, milline on töötempo järgmistel aastatel, sest lõppeesmärk on, et aastal 2024 oleks Tartu ja Lõuna-Eesti Euroopale avatud väga atraktiivse programmiga ja inspireeriv Euroopa kultuuripealinn," lisas Paas.

Kultuuripealinna esialgne eelarve on 24,5 miljonit eurot.

"Kuni kümne miljoni jagu on lubanud toetada Eesti valitsus, 10 miljonit on Tartu linna panus, sealt edasi juba Lõuna-Eesti omavalitsuste, ettevõtjate ning kui meie programm on lubatud kontseptsiooni järgi ning Euroopa komisjon selle heaks kiidab, siis ka Merkuuri-nimeline preemia 1,5 miljonit eurot," rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas.

Klaasi sõnul on nõukogu seadnud sihtasutusele ambitsiooni, et programmi mõju ulatuks ka 2024. aastast edasi.

Sihtasutusel Tartu 2024 on üheliikmeline juhatus, kuhu praegu kuulub veel senine kandidatuurimeeskonna juht Erni Kask. Linnavalitsus kavatseb aga juhi kohale välja kuulutada avaliku konkursi, mis tähendab, et Kask ei pruugi juhina jätkata.