Mihkel Tiks ütles, et sügis on Krimmis kõige parem aastaaeg. "Siis on stabiilne, soe. Meri on alles soe, päike paistab peaaegu iga päev. November oli imeline." Meri läheb seal päris külmaks alles jaanuaris. "Praegu on 14–15 ja kui päike paistab, on mõnus. Suvitajaid ei ole, ma olen üksipäini rannas."

Ta rääkis, et ära ei kavatsenud minna, vaid läks Krimmi nostalgiareisile. "Eestis on toimunud suured muutused, ma lähen vaatan, mis on toimunud Krimmis postsoveetlikul ajajärgul. Läks nii, et jäin sinna mõneks ajaks." Krimmis läheb tal nii juba 14. aasta.

Samas tõdes, et ta, et ei saa öelda nagu ta elaks Krimmis. "Ma olen kolmestunud. Mu keha on seal, sest kehal on seal hea soe. Mu hing elab ikka Eestis. Vaim rändab internetiavarustes. Tänapäeval on selline kolmainsus võimalik."

Tiksu sõnul on Eestit Krimmist väga hea vaadata.

"Eesti paistab palju ilusam kui kohapeal olles. Kõik plekid on väikesed või nähtamatud. Kõik mured ja see, mille pärast siin kembeldakse, see tundub nii tühine. Krimm ja Ukraina üldse on muidugi vähem arenenud ning probleemid on suuremad. Ma olen isegi vahel öelnud, kui keegi viriseb, et kes Eesti üle viriseb, see kolmeks kuuks Ukrainasse."

Tiksi värskeim teos kannab pealkirja "Krimmi vang", millele on oodata ka teist osa. "Kaks on ka palju, aga see pole päris minu süü. Kirjastus otsustas nii." Ta märkis, et tegemist on rohkem olmeteosega, kus ta käsitleb suhteid Ukraina naiste ja bürokraatiaga. "Teine osa tuleb Vene anneksioonist ja on poliitiline."

Kuigi Ukrainasse minnes ta lubas, et rohkem ei kirjuta, siis 2014. aasta sündmused koos anneksiooniga. "Kui ajakirjandus hakkas mu vastu huvi tundma, tundsin vahepeal end rindekorrespondendina ja mõtlesin, et ega keegi seda Krimmi nii seestpoolt ei ole näinud ja pole seda situatsiooni üle elanud, nii et võib-olla oleks selle vastu inimestel huvi."

Kuna päevikut on ta sisemise sunni ajel pidanud elu aeg, siis päevikumaterjalide põhjal oli raamatut ka lihtsam kokku panna, tõdes ta.

"OP" on eetris neljapäeval kell 20.00.