Laupäeval avas muusika ja maalimisega tegelev Kaido Rätsep oma kaheksanda kunstinäituse. Kümme aastat tagasi aga oli mehe elu hoopis teises seisus.

"Ma olin rehabilitatsioonikeskuses, ma olin alkohoolik ja narkomaan. Minul on olnud elu kõver, selline kiira-käära nagu. Aga äkki kunstnik sünnibki elukogemustest? Iga inimene kukub ka elus. See, kes muhku pole saanud, see ju ei tea, mida see tähendab," arutles punkkunstnik Rätsep.

Mehe tõi kunsti juurde tema toona 8-aastane vennatütar Marlene.

"Vennatütar palus: onu, joonista, oli nunnu, noh. Ja ma tegin esimese postkaardipildi, kus oli dramaatika seal. Jäneselapsukene nutab, töinab, pisarad voolavad, ja jäneseisa on purjus, õllepudeliga, ema on taignarulliga. Ja Marlene ütleb: mina sellist ei taha, nägu läks grimassi. Siis ma ütlesin, et mis sa tahad siis? Mina tahan sellist, kus on armastus. Lapsed on ausad - vaatab silma. Siis ma tegin tšillimad pered, kus on armastus, rõõm, võidukad sellised," kirjeldas Rätsep.

Rätsepa teosed avaldavad muljet ka paljunäinud kunstisõpradele.

"Me kuidagi ei olnud varem juhtunud tema näitustele ja eelmisel aastal Võrus sattusime. Ja no täiesti olime ikka väga heas mõttes šokeeritud, et see, mis seal avanes, see oli midagi väga ootamatut. See oli eelmise aasta võimsaim kunstielamus üldse - kuna ma ei teadnud midagi Kaidost, siis seda võimsam see oli, ei olnud ka seda eellugu ju teada," kommenteeris galerist Raul Oreškin.

Argielus töötab Kaido Maksimarketis klienditeenindajana. Punkarihing on temas alles, kuid kunstita ta enam edasi olla ei oska.

"Mõned kasutavad antidepressante elus, tarbivad midagi. Mul ei ole vaja seda tarbida - ma naeran, kui ma teen seda [kunsti]. Mu teema areneb, ma hakkan irvitama juba poole töö peal. Süžee läheb huvitavaks, see on mulle nagu ravim," kirjeldas Rätsep oma hobi teraapilist mõju.

Kaido Rätsepa näitust saab Aparaaditehases asuvas tARTu poes vaadata 15. veebruarini.