"Helikaja": Briti noorte jaoks tundmatu Mozart on Eestis loomulik teadmine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: NYT/SCANPIX

Eelmise aasta lõpus vallutas erinevad Ühendkuningriigi meediaväljaanded pealkiri, et kolmveerand noortest brittidest ei ole kunagi kuulnud Mozartist. Selle taga seisab klassikalise muusika voogedastusteenuse Primephonic koostatud uuring. Klassikaraadio saade "Helikaja" uuris, miks see nii on ja milline on olukord Eestis.

Ühendkuningriigis tehtud küsitlusest selgus, et 70 protsenti noortest brittidest ei ole kunagi kuulnud sellisest heliloojast nagu Mozart. Küsitluses osales 2000 18-34-aastast inglast. Üks viiendik vastanutest arvab, et 1750. aastal surnud helilooja Johann Sebastian Bach on endiselt elus. Vähem kui viiendik on kuulnud viiulistaar Nicola Benedettist ja ainult kolmandik teadis, et Sir Simon Rattle on dirigent. 14 protsenti teadis, et brittide patriootilise laulu "Land Of Hope And Glory" autor on Edward Elgar. Samal ajal teadis 94 protsenti vastanutest, et Adele on laulja. Ühendkuningriigi raadiojaama Classic FM-i resideeriv helilooja Debbie Wiseman tõdes, et ei ole uuringu tulemuste üle üllatunud, aga sügavalt kurb.

"Helikaja" uuris, milline on seis Tallinna tänavatel. Kas kesklinnas liikuvad noored on kuulnud midagi Mozartist? Tänavaküsitlusel ilmnes, et kõik vastutulevad noored teadsid rohkemal või vähemalt määral Mozartist. Gümnaasiumis õppiv Erki lisas, et neile tehti hiljuti muusikatunnis ka kuulamiskava. "Siis kuulasime küll Mozartit. Täpsemalt oli meil kavas 21. klaverikontsert ja 40. sümfoonia."

Miks eesti noored erinevalt brittidest teavad Mozartit?

Kasvatusteadlane ja -filosoof Airi Liimets ütles Klassikaraadiole, et tema jaoks ei ole tulemused üllatavad. "Eestimaal on see teadmine kõige enam tagasiviidav meie gümnaasiumi muusikaõpetusele, mis on väga muusikajalookeskne. Tõenäoliselt suudetakse väga klassikalistest heliloojatest õpilastele rääkida niimoodi, et need jäävad ka meelde." Ta usub, et muusikaajaloo faktidesse suhtutakse kui kohustuslikku teadmisse. "Eesti õpilane ja Eesti kooliharidus on intellektuaalse teadmise keskne," lisas Liimets.

Küsimusele, kust need teadmised pärinevad, vastav noored ise, et tegemist on ilmselge asjaga. "See on lihtsalt loomulik teadmine ja ma usun, et kõik Eestis käivad vähemalt korra koolis selle teema üle," arvas Erki. Noored usuvad ka, et teaksid Mozartist ka siis, kui kooliprogramm seda ei käsitleks ja töid välja nii isikliku huvi kui ka asjaolu, et tegemist on teadmisega, mis tuleb kodust kaasa. Väga lihtne on Mozarti peale sattuda ka läbi sotsiaalmeedia. "Ja Austrias leiad igalt poolt Mozartkugeleid!" viitas gümnaasiumis õppiv Eliis Mozarti nime ja pilti kandvatele maiustele.

Miks peaksid noored klassikalist muusikat kuulama?

Liimets tõi välja mitu klassikalise muusika kuulamisega seotud kvaliteeti. Üks näide on inimese terviklikkuse loomine. Samuti aitab see kaasa inimese refleksiivsusvõime arengule – see tähendab suutlikkust iseennast mõtestada ja kõrvalt vaadata. Erinevatest muusika kuulamise uuringutest Eestis on selgunud, et klassikalise muusika vastu huvi tundjaid on õpilaste seas umbes 0,3 protsenti ja peamine huvi on meelelahutuslik popmuusika, mida kuulatakse meeleolu ja tuju loomise eesmärgil.

Noor oboemängija ja helilooja Gregor Kulla küsis vastu, kas muusika peab olema meelelahutuslik. "Sa ei ütle, et sa armastad kirjandust, kui loed vaid põnevusromaane ja klassikutest mitte midagi ei tea," arutles Kulla ja tõi välja, et tihti minnakse selle varju, et asi on maitses.

"Näiteks mina kuulan Ed Sheeranit ja sina kuulad Stravinskit, et see on maitse asi. Aga ei ole maitse asi. Lihtsalt mina olen selle hariduse saanud ja mina oskan sealt muusikast saada nii palju rohkem kui saad sina ja mina saan Ed Sheeranist väga palju vähem," märkis Kulla. Ta leiab, et inimesed ei oska mõista klassikalist muusikat ja et ka koolisüsteem ei paku seda sellisel moel.

Kuidas ikkagi klassikalise muusikani jõuda?

Liimets ütles, et intellektuaalne teadmine iseenesest kohe inimesele kui tervikule mõjuma ei hakka. "Teadmine peabki inimest mingil moel puudutama. Just nimelt puudutama emotsionaalselt," lisas ta.

Seda sama usub ka Kulla. "Kui ma näen Youtube'is mingit hiina keele algõpetusvideot, siis ma ei klikka selle peale, sest mul puudub hiina keelega igasugune kokkupuude. Just seda kokkupuudet oleks tarvis, siis võib-olla vajutataks ka Youtube'is Mozarti peale."

Ta arvab, et meedias võiks spordi- ja muusikauudiste kajastamine olla tasakaalus. "See kontrast on nii suur. Muusikani satudki vaid, kui lähed kultuuriportaali ja kerid seal allapoole." Samas usub Kulla, et sporti on lihtsam hoomata kui muusikat. "Sa näed seda, muusikat sa pead kuulama. Muusikas terviku saamiseks on vaja aega," tõdes ta.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: