Riik võttis Kohila paberivabriku direktori elamu mälestisena kaitse alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raplamaal asuv Kohila paberivabriku direktori elamu sai kultuuriminister Tõnis Lukase kolmapäeval allkirjastatud käskkirjaga kultuurimälestiseks.

Ettepanek Tööstuse 2 asuv elamu mälestiseks tunnistada tehti 2012. aastal, kui oli kaardistatud Eesti 20. sajandi väärtuslik arhitektuur. 1930. aastate esimeses pooles ehitatud kahekorruseline kõrge viilkatusega puithoone kuulub Eesti esimese iseseisvusperioodi ehitiste tähtsamate näidete hulka.

Muinsuskaitseamet leidis, et elamu on silmapaistev eelkõige arhitektuurse ja sisearhitektuurse algupära ja terviklikkuse poolest ning on valdavalt heas seisukorras. Arhitektuuriajaloolisest aspektist on hoone olulise kohaspetsiifilise tähendusega, milles väljendub ühe asula tööstusettevõtte arengu ajalugu.

Kujunduses ilmestab elamu traditsionalismi moodsalt funktsionalistlike mõjutustega ja selle jõudmist ka väikeasulasse.

Ehkki kultuurimälestiste nimekirjas on sadakond tehase- ja vabrikuhoonet, siis funktsioonilt võrreldavaid direktori elamuid on Eestis kaitse all kaheksa ja neist neli on ehitatud enne 1920. aastaid.

Kohila paberivabriku direktori elamut ei ole pärast valmimist ümber ehitatud, see on säilinud algses mahus ja planeeringuga ning valdavalt originaalkujunduse ja -detailidega. Ehkki idafassaadile on paigaldatud erineva jaotusega ja veidi suuremad aknad, ei ole see hoone arhitektuurset terviklikkust ameti hinnangul olulisel määral rikkunud.

Elamu on jätkuvalt kasutuses, kuid selle eterniitkatus lekib. Arvestades hoone vanust ja asjaolu, et seal ei ole kapitaalremonti tehtud, on tegu kvaliteetselt ehitatud hoonega, mille üldist tehnilist hetkeseisukorda hindavad muinsuskaitsjad valdavalt heaks.

Mälestiseks tunnistamise menetluses kuulati ära ka omanike arvamused ja selgus, et neljast omanikust kolm seda ei soovi. Siiski leidis muinsuskaitseamet, et mälestiseks tunnistamine on põhjendatud ning ehkki omanikud viitasid ka sellele, et neil pole piisavalt raha hoone taastamiseks, vastas amet, et muinsuskaitselisi piiranguid kompenseerib võimalus saada restaureerimiseks riiklikku toetust.

Hoone kaitsevööndiks määrati Tööstuse 2 kinnistu.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: