Maarja Kruusmaa: tänaste keskealiste lapsepõlve talved võivad tulla tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

"Plekktrummi" külaline oli Bellingshauseni ekspeditsioonil osalenud arvutiteadlane ja allveetehnoloog Maarja Kruusmaa, kes arutles, milliseid järske muutusi toob inimeste elus kaasa tehnoloogia areng ja kasvavad teabemahud. Juttu tuli Admiral Bellinghauseni ekspeditsioonist osa võtnud naisega ka maailmamerest.

Akadeemik Maarja Kruusmaa tegi kaasa kaks nädalat Argentiinast Falklandi saartele ning andis oma panuse dokfilmi. Abiks tuli olla ka kambüüsis ning lauluga.

"Polaaraladel toimuv mõjutab meid kõiki ja mina olen andnud oma pisikese panuse, et uurida liustike sulamist," rääkis Kruusmaa. "Kaude on sel mõju kliimamuutuste kaudu igale üksikisikule, majandusele, inimeste liikumisele."

Me räägime sulamise ennustamisest, mitte takistamisest. Kruusmaa sõnul on liustikes tohutu hulk magedat vett tahkel kujul ja vilkalt maailmamerre liikudes muudab liustike vesi soolase mere magedamaks ning teiseks muudab see maailmamere taseme kõrgemaks.

"Need on dünaamilised komplekssed protsessid," kommenteeris Kruusmaa ja tõi näite: Golfi hoovus toob sooja ja seetõttu on meil pehmem kliima, samas kui samal laiuskraadil asuvais Kanadas ja Alaskas on pakane. Uue vee pealetulek nõrgestab Golfi hoovust.

"See võib tunduda arusaamatu, et kui kliima soojeneb, miks peaks meil külmemaks minema, aga paljud mudelid nii ennustavad," nentis allveetehnoloog.

Kruusmaa märkis, et vaatamata tänavusele olematule talvele võivad seetõttu edaspidi tulla tagasi praeguste keskealiste lapsepõlve talved: päris talved.

Allveetehnoloog Kruusmaa ütles, et suurim valge laik tänases teaduses on ookeanipõhi. "Me teame üsna hästi mere pinnakihtides toimuvat, aga me teame paremini, mis toimub Marsil ja Kuul kui seda, mis toimub ookeanipõhjas," tõdes teadlane.

"Tohutu mereveemass hoiab tohutult sooja kinni," seletas Kruusmaa. "Ükskõik, mida me siin teeme, see mass reageerib pika viitega. Et aru saada, mis seal juhtub, me peaksime neist piirkondi paremini tundma." Siin tuleb mängu Maarja Kruusmaa, kes tehnoloogina kogub allveerobotite abil andmeid merepõhjast ja analüüsib neid.

Eelmisel aastal tehti sel alal suurim rahvusvaheline operatsioon, mil 20 allveerobotit uurisid Vaikse ookeani põhja. "Kõik tulid tagasi hulga andmetega," sõnas teadlane.

Maarja Kruusmaa Autor/allikas: Kairit Leibold

"Mina olen instrumentalist," iseloomustas Maarja Kruusmaa oma suhet masinatesse. "Minu seisukoht on, et tehnoloogia ei kontrolli mind, vaid mina kontrollin tehnoloogiat. Me ei tohikski lubada endale seda mõtlemist, et me ei kontrolli tehnoloogiat. See, mida me tegema peame, ei ole tehnoloogia ärakeelamine, aga me peaksime vaatama, mis tingimustel me seda kasutame."

Küsimusele, kas ta on vaba nutisõltuvusest, vastas Kruusmaa: "Ma olen täiesti vaba nutisõltuvusest! Kui ma läksin Bellingshausenile, siis mul varastati mobiiltelefon esimesel päeval ära. Ja ma ei igatsenud seda mitte kordagi."

Kruusmaa ei arva, et tehnoloogia muudab inimese moraalsemaks või ebamoraalsemaks: "Ühiskonna ja tehnoloogia suhe on ülikeeruline. Küsimus on, kas tehnoloogia on väärtusneutraalne. Et kui meil oleksid teistsugused väärtused, kas me looksime teistsuguse tehnoloogia." Tema sõnul saab tehnoloogiat kasutada ka võimuinstrumendina ning seetõttu on põnev vaadata praegu Hiinas toimuvat.

"See ei tähenda, et demokraatlikud riigid ei kasutaks tehnoloogiat võimuinstrumendina," lisas Kruusmaa. Seetõttu võib kõikjal juhtuda, et inimesed hakkavad mässama, kui võim oma instrumente valesti kasutab. Kruusmaa sõnul võib tehnoloogia muuta ühiskondi nii võrdsemaks kui ebavõrdsemaks ning sellest on vaja aru saada.

Kommenteerides olukorda, kus valitsus ei anna raha eesti keele ja kultuuri uurimiseks, märkis Kruusmaa: "See kordub aastast aastasse. Seekord juhtus see keele- ja kultuuriinimestega, mõni aasta tagasi tabas füüsikuid täielik ikaldus. Selle kõige põhjus on teaduse projektipõhine rahastus. Need on juhuslikud protsessid. See on halb mitte ainult sellepärast, et sina või mina jääme mingil hetkel tööst ilma, vaid sellise rahastamise juures tekivad katkestused sisse ja meil on raske uuele põlvkonnale teaduse tegemist üle anda, kui peab iga kord nullist alustama."

Kultuurisoovituse asemel. Sotsiaalne innovatsioonisoovitus: "Mulle meeldib uusi keeli õppida. Võiks olla selline kampaania, kus inimestel, kes tahavad mingit keelt õppida, on rinnas märk, näiteks "Räägi minuga eesti keeles." Ma olen kindel, et enamik inimesi suhtuks toetavalt ning räägivad aeglaselt ja kannatlikult," hindas Kruusmaa.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: