Taavi Remmel. Eee-poe etüüd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Väike naljapala masendavasse eriolukorda kirjanikult ja kultuurikriitikult Taavi Remmelilt.

Läksin kord linna peale toidupoolist hankima, üpris tore oli jalutada pärastlõunase päikese saatel Pelgulinnast kesklinna, vähem toredaks osutus kogu loo juures siiski see, et mõnetunnise ajaveetmise järel olid peod ikka tühjad. Kauplused olid kas kinni või olid ustel sildid: "Oleme e-poes", "Tänasest e-poes", "Info kodulehel", "Külastage e-poodi.", "Hinna all e-poes!". Päris lootusetu see olukord siiski ei olnud, õnnestus väikesest teepoest saada topsike matcha teed, kuid enne kui selle tasku jõudsin pista, rääkis müüja teadlikul ilmel: "Homsest siis e-poes!" Tore-tore, aga stopp, rahu, olin ju veel linnas. E-poe mõte on selles, et peaksin esmalt koju jõudma. Aga elame üle, kõht õnneks veel ei korisenud, meenusid hoopis tšuvaši luuletaja Gennadi Aigi värsid. 


Võtsin ma ämbri ja vett tooma läksin,

sest et kodus ei olnud vett.

Ämbri kõrval istusin, hakkasin nutma,

sest et ei olnud õnne


Kui e-pood, ee-pood ja eee-pood, siis ega minagi mingi konservatiiv ole. Nii veetsingi õhtu kodus... e-poes! Isutas tegelikult ainult paari kohukese järele. Olin üsna üllas tujus ja mõtlesin, kuidas küll väikepoed selles olukorras ellu jäävad. Huvitav, kas nurgapealsel Moorakoogi poel võiks ka oma koduleht olla... või... isegi e-pood? Ja oligi, koduleht vist uus, aga olemas.. Nüüd ei kahelnud ma hetkekski, et oma sisseostud just seal sooritan, vaatamata sellele, et pood ise oli vaid 50 meetri kaugusel. Aga mine tea, võib-olla oli seegi suletud.

Kuna koduleht oli kaunis värske, otsustasin esmajärjekorras klienditoe poole pöörduda. Ikka on tore poes ka natuke suhelda, niisiis avasingi messengeri.

 

MINA: Tervist!

KLIENDITUGI: Ee, tere, jah.

MINA: Kas e-pood?

KLIENDITUGI: Ee, jah, on.

MINA: Sooviksin ostukorvi täita.

KLIENDITUGI: Ee, nagu korvi ja mitte käru?

MINA: Jah, isutab ainult paari kohukese järele.

KLIENDITUGI: Ee, ah sedasi. Meil on muidu ka käru olemas? Kaugel elate?

MINA: Kollases majas üle tee.

KLIENDITUGI: Ee... miks siis mitte?

MINA: Nojah, saan aru, kuhu te sihite. Olgu peale, võtaks siis ka 30 kilo tatart, kui tüli ei tee.

KLIENDITUGI: Ee... on see kõik?

MINA: Ee, ma ei tea. On veel soovitusi?

KLIENDITUGI: Ee... viina?

MINA: Äkki viina homme? Ei, mitte joomiseks, ärge saage valesti aru. Tulevad külalised. Desinfitseerimiseks...

KLIENDITUGI: Ee... arusaadav.

MINA: Teate, üks asi veel. Huvitav, kas teil seda moorapea kooki ka on?

KLIENDITUGI: Ee... seda hetkel ei ole.

MINA: Mispärast siis?

KLIENDITUGI: Ee, võtsime võõrtööjõudu. Ee... e-poe tellimuste ja lao jaoks.

MINA: Ee, aa, saan vist aru. Koogil on tõesti rassistlik alatoon.

KLIENDITUGI: Ee... just. Üks on mustanahaline, ülejäänud on Hiinast.

MINA: Ee, ahnii, teate, viina andke täna kaks pudelit.

KLIENDITUGI: Ee... nagu soovite.

 

1 Gennadi Aigi. Tihnikud metsas. 2017, lk 271.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: