"Gesamtkunstwerk" on ühiselt loodud teatritekst. "Arendasime seda teksti näitlejate seltskonnaga poolteist aastat. Räägib see kunsti mõjust inimesele," tutvustas näidendit Paavo Piik.

"Laval on neli näitlejat. Getter Meresmaa, Sander Rebane, mina ja algul oli meiega ka Martin Tikk, kuid praegu on tema asemel Ken Rüütel," rääkis Teele Pärn.

Lavastaja Piik tõdes, et loomeprotsess oli seekord teistsugune. "Me saime kokku ja jagasime teineteisega raamatuid, mida oleme lugenud. Nii tekkis teadmiste pagas. Sellest arenesid ajapikku välja erinevad stseenid ja tekkis tunnetus sellest, mida me rääkida tahame," kõneles ta.

"Mäletan, et päris protsessi algul tõusis küsimus, et mida me tahame publikule edasi anda. Minu jaoks loksusid asjad paika siis, kui võtsime vastu otsuse, et me mitte ainult ei taha rääkida sellest, kuidas mingi raamat või kunstiteos on mõjunud, vaid me laseme üksteist mõjutada ja laseme mõjuda ka endale," avas sisu Pärn ja selgitas, et lõpuks oli lavastus tema jaoks justkui tükk kangast, mille peal on läbipaistev paber, kuhu saab joonistada lõiget. "Nii valmib toode kangast, aga see lõikepaber jääb sinna peale. Publiku asi on, et kumba ta näeb ja kumb tema jaoks olulisemaks muutub."

"Tagasisidest oleme aru saanud, et mõned näevadki mustandit ning mõned näevad ka lõpp-produkti," selgitas Pärn. "Mulle on oluline, et need mõlemad üritaksid lavastuses olla samal ajal kohal."

"Me ei vali mitte ainult olulisi stseene või hetki maailmakirjandusest, filmist, kujutavast kunstist ning ei pane neid lavale ja ei ürita neid taastoota. Me lisame sinna mustandipaberi, kus üritame mõtestada, miks mõjub konkreetne teos nii," rääkis Piik.

"Algusest peale tekkis meil fookus keskenduda teostele, mille mõju ajab üle ääre. Ajaloost on näiteid, et mõni teos paneb inimesi teisiti käituma. Otsisime kohti, kus ühest kunstiteosest ei sünni mitte ainult pooletunnine vaimustus, vaid hoopis tunne, mis kandub inimeste ellu edasi," lausus Piik ja lisas, et nad soovisid, et loodud mõju jõuks üle lava ääre.