Tiina Kala. Kuidas lugeda Tallinna Taani-aegseid dokumente ehk veelkord Lübecki õigusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Esitleti Tallinna ajaloo üldkäsitluse uusi köiteid.
Esitleti Tallinna ajaloo üldkäsitluse uusi köiteid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna keskaegne õiguskord rajanes maahärra annetatud privileegidel ja Lübecki õigusel. Valdavalt kujunes linna õigustekstide korpus välja Taani ajal, kirjutab Tiina Kala Tunas.

Saksa ordu valitsemisaeg ei toonud Tallinnale õiguslikus mõttes kuigi palju uut, olulisimad vanad õigused ja regulatsioonid said ordult kinnituse. Formaalselt jäid Taani kuningate annetatud õigused kehtima ka Rootsi ning osaliselt Vene ajal.

Taani-aegsete õigusallikate sisu on meieni jõudnud originaaldokumentide või koopiatena, samuti tõlgetena alam- või ülemsaksa keelde. Lisaks on neist dokumentidest 16.–18. sajandil tehtud lühikokkuvõtteid, mis valmisid rae asjaajamise käigus, mitte antikvaarsest huvist. Taolised kokkuvõtted annavad tunnistust sellest, kuidas tõlgendas Tallinna raad privileegiürikute sisu mitu sajandit pärast nende väljaandmist.

Küsimus on, kas need tõlgendused vastavad dokumentide algsele mõttele, ja kui ei, siis millal ja miks hakati õigusdokumentidele omistama varasemast erinevat tähendust ning kuidas on see mõjutanud ajalookirjanduses valitsevat arusaama Tallinna 13.–14. sajandi õiguskorrast. Üks sellega seoses tõstatuvaid probleeme on näiteks Lübecki õiguse Tallinnale annetamise aeg ja asjaolud, ent üllatusi võivad pakkuda ka mõned teised Taani-aegsed dokumendid. Ühtlasi lubab säilinud õigusallikate uurimine vastata küsimusele, kas Tallinnale antud privileegiürikuid ja õiguskoodekseid võis aja jooksul ka kaotsi minna.

Kui välja arvata kuningas Valdemar II privileegid, ei ole Tallinnale Taani ajal tõenäoliselt antud tähtsaid eesõigusi, mille üksikasjaline sisu oleks tänapäeval tundmatu. Küll aga ilmneb, et kunagi eksisteeris õiguskoodeksite ja arvatavasti ka privileegiürikute ärakirju, mis ei ole säilinud. Rae püüd anda 13. sajandi ürikutele tähendust, mida neil algselt ei olnud, ilmneb alates 16. sajandist. Nii on 13. sajandi Taani kuningate korraldusi kohtupidamise vallast hiljem tõlgendatud kui kriminaalkohtumõistmise ainuõiguse loovutamist raele. Sellest ja mitmetest teistest uustõlgendustest lähtus Tallinna raad eriti 17.–18. sajandil, kui keskvõim asus linna autonoomiat jõuliselt kärpima. Need pragmaatilistel kaalutlustel kujunenud arusaamad Tallinna õiguste vanusest ja tähendusest on mõjutanud keskaegsete õigusallikate mõistmist ka 19.–20. sajandi historiograafias.

Artikkel tervikuna ajakirjas Tuna 1/2020.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: