Tiina Sakuvere. Kirjad Vaevamägede mailt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Salinger innustas oma kirjades Marjorie Sheardi.
Salinger innustas oma kirjades Marjorie Sheardi. Autor/allikas: Scanpix Sweden

Karl Irdti kirjad Voldemar Irdtile 1916–1918.
Artikkel ilmus algselt kultuuriajakirja Tuna 2020. aasta esimeses numbris.

Kirjade autor Karl Irdt (1862–1927) oli tavaline Pärnumaal sündinud eesti töömees ja adressaadiks tema pojad, kellest ajaloosündmused olid isa eemale viinud. Irdt oli väljaõppinud maaler, kuid oli töötanud ka mitmetes tehastes. Üle 20 aasta oli ta elanud Riias, kus olid sündinud ka kõik tema kolm poega: Arseni (1899–?), Voldemar (1901–1959) ja Karl (1909–1986), kellest hiljem sai Vanemuise teatri pikaajaline peanäitejuht Kaarel Ird.

I maailmasõja tõttu lahkus perekond 1915. aastal sõjapõgenikena suurlinnast Riiast rahulikumasse külamiljöösse Toropetsi lähistel, kus nad leidsid peavarju sugulaste juures. Sama aasta sügisel suri pereema Helene Irdt (1871–1915). Järgmisel aastal kolis isa koos Karli ja Arseniga Pärnumaale Kilingi-Nõmmele sugulaste juurde, Voldemar jäi Venemaale õpinguid jätkama ja perekonna kraami järele saatma. 1916. aasta sügisel kolis Irdt koos noorima pojaga Tallinnasse, kus oli rohkem väljavaateid tööd saada. Vanim poeg Arseni, kes oli lapsepõlves saadud trauma tagajärjel sügava vaimse puudega, jäi Pärnumaale sugulaste hoole alla. Enamus kirjadest ongi saadetud Tallinnast, kus Irdt elas 1917. aasta sügiseni, suundudes seejärel tagasi Pärnumaale. Viimased kirjad on kirjutatud Kilingi-Nõmmelt. Sel ajal oli Voldemar Tallinnas tööl.

Nendes kirjades on läbi põimunud ajaloosündmused ja eraelulised tähised, n-ö. suur ajalugu ja üksikisiku mikrotasandi vaade neile. Kohati on tegemist mõne ajaloosündmuse vahetu tunnistaja otseste muljetega (nt. veebruarirevolutsiooni sündmused Tallinnas). Aeg oli erakordselt dünaamiline, need aastad olid täis olulisi sündmusi: I maailmasõda, vene revolutsioonid, Vabadussõda, omariikluse sünd.

Võluv on nende kirjade ehedus, igapäevaelu mured ja rõõmud, unistus, et pere taas koos võiks olla, õpetussõnad pojale jpm. Kirjad on avaldatud originaali kirjaviisi muutmata ja need pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist Kaarel Irdi isikuarhiivist (EKM EKLA, f. 307, m. 271: 9). Publikatsiooni täiendavad mõned tolleaegsed dokumendid ja fotod Irdi fondist.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Tuna

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: