Tiit Noormets. Sulased Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: icantcu/Creative Commons

Sulased töötavad taludes ja varjavad oma tegelikku palgatöö vahekorda peremeestega, kirjutas Tiit Noormets ajakirjas Tuna.

Nõukogude aja algul, kuni üleüldise kolhooside (kollektiivmajandite) moodustamise ja talupoegade muutmiseni riigimoonakateks 1949 pidasid Eesti põllumajandust peamiselt talupojad – eraomanikud. NSV Liidus oli ühe selle põhialusena "likvideeritud inimese ekspluateerimine inimese poolt", kuid ometi peeti Eesti taludes sellel ajal palgalisi töötajaid – sulaseid.

Esimestel sõjajärgsetel aastatel ei olnud riigivõim sulastest huvitatud. Sõjapurustuste taastamise ja ülesehitustöö aegadel oli kõige tähtsam talude toodang linnade toitmiseks, samas kui inimkaotuste tõttu oli põllumajanduses tööjõupuudus.

1947. aastal algas aga "pealetung kulaklusele" ja muuhulgas käskis Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei esimene sekretär Nikolai Karotamm koguda maakondades täpsed andmed sulaste kohta. Siin on publitseeritud aruanded neljast maakonnast (sulaste arv, rahvus, vanus, eelnev elukutse/eriala, töötasu jms).

Artikkel tervikuna ajakirjas Tuna 1/2020.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Tuna

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: