Arvustus. Wajatta üllatustevaba techno-pop ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Wajatta
Wajatta Autor/allikas: promo

Uus album

Wajatta

"Don't Let Get You Down" (Brainfeeder)

6/10

Wajatta (hääldada wa-ha-ta) on mõnevõrra imestama panev techno-pop-kooslus – karismaatiline koomik-muusik-vokalist Reggie Watts ja üliproduktiivne elektroonikakomponist-produtsent-DJ John Tejada on ühendanud jõud ning sel koostööl on kena tulemus. Paberil tundub, et valem ei peaks töötama, kuid meeste sünergia toimib nii stuudios kui laval. Wattsile pole elektroonilise tantsumuusika maailm sugugi mitte nii tundmatu kui arvaks, sest minevikus on ta enda häält laenanud nullindate deep house'i artistidele Brent Laurence'ile ja Lawnchair Generalsile. Kuigi Wajatta 2018. aastal ilmunud debüütalbum "Casual High Technology" lendas radari alt nähtamatult läbi ja võeti vastu kõvema kärata, on käesolev materjal leidnud tee Flying Lotuse mõjuka plaadifirma Brainfeederi juurde. Tunnustus missugune!

Watts on tuntud artistina, kes armastab improviseerida. Tema püstijalakomöödia kava ühendab paroodia, laulmise ja huumori. Laval on tema muusikapalad üles ehitatud nullist. Instrumendid esitab ta beatbox'imise oskuste kaudu, kus ta huule, keele ja luuperi abil keerukaid rütme ja meloodiaid loob. See on rutiin, mida stuudios järele teha äärmiselt keeruline. Tejada on olnud produtsendina aktiivne 90ndatest ning diskograafia on tal massiivne. Kes end põrandaaluse tantsumuusikaga kursis hoidnud, on tema nime tõenäoliselt house- ja techno- reliiside nimekirjadest sageli kohanud. Tema plaatidega võiks terve riiuli täita, kuid tõdema peab, et mingi osa neist kõlaks kordustena. Kindlasti on Tejadal mängida oma roll külmade ja minimaalsete tech-house-saundide populariseerimises.

Wajattana esitavad helimeistrid mängulist Detroiti techno, Chicago house'i, 70ndate funki ja lääneranniku hip hopi hübriidsaundi. Muusikaliste taustadega tegeleb rohkem Tejada, Wattsile on jäetud vokaaltöö, mis ka igati loogiline, sest viimase hääleulatus avaldab muljet.

Moodne tantsumuusika on konstrueeritud nii, et see laenab palju ideid ja struktuure vanalt. Üks selline viis ühendada uut ja vana on sämplimine, kuid tihti kuuldub helidisainis tuttavaid viiteid žanri loojatele ja klassikutele. See ei tähenda, et produtsendid oleksid laisad - tegemist on kummardusega teedrajanud teostele. Wajattat kuulates tulevad meelde mitmed house- ja techno- hitid. Selline võrdluste tegemine ja avastamine on melomaanidele põnev - nagu muugiks teoste DNAd lahti. Tejada ja Wattsi loometöö sel albumil võib olla vabalt mõjutatud artistidest nagu Cultural Vibe, Disclosure, Detroit Grand Pubahs, Kerri Chandler, Mood II Swing, Kings Of Tomorrow või Larry Heard.

Näiteks raske on mitte kuulda loos "Marmite" Chandleri "Bar A Thym'i" kõlisevaid lehmakelli ja erksaid sünte. Rada on pühendatud samanimelisele Austraalia tumepruunile pärmiekstrakti määrdele. Austraallased kasutavad seda sama palju kui ameeriklased pähklivõid, aga see maitseb hoopis omapäraselt. Ütleme nii, et see on "õpitud maitse". Kui mu õde purgi Marmite'i Austraaliast tõi, jäi see pärast paari korda katsetamist igatahes külmikusse seisma. Tavaline eestlane paneb leivale-saiale meelsamini ikka maksapasteeti või sulatatud juustu.

Väljapaistvamate paladena tooks välja hõimulike trummide ja hõigetega "Renegadesi", heatujulise avasingli "Don't Let Get You Down" (vaadake alt videot - toim.), New Yorki garage'i vaibidega "138" ja tõeline kirss tordil on "All I Need Is You", mis välja lõigatud improviseeritud jämmsessioonist ning jäetud lihvimata, seega on tulemus lo-fi ja spontaanset energiat täis. Sellele mõeldes oleks Wajatta lavaalbum oodatud kraam.

Mitte et ülejäänud muusika plaadil vähem põnev oleks - kuuleme äärmiselt viisakat techno-funki. Siiski on siinne looming veidi etteaimatavate keerdkäikudega, liiga tuttavlik ja veidi ohutult riskivaba. Watts sel albumil niimoodi hullu ei pane nagu oma püstijalakoomuskites ning sellest on kahju. Wajatta pole küll mingi naljamuusika projekt, vaid täiesti tõsine helikunst. Suunatud on see teos aga pigem keskteepublikule ning midagi innovatiivset ja eksperimentaalset plaadil ei leidu, kuigi potensiaal sellise koosluse puhul on ju tegelikult üüratu. Jääbki arusaamatuks, miks talendikad Watts ja Tejada end tagasi hoiavad. Wajatta on siiski tulnud, et jääda ja ehk näeme tulevikus veidi julgemaid helikatsetusi. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: