Liivi Uuet. Rahvusarhiiv kui riigiasutus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvusarhiivi uus hoone Noora
Rahvusarhiivi uus hoone Noora Autor/allikas: PM/Scanpix

Eesti arhiivindus loeb oma ajaloo algust 1920.aastast, kui esmakordselt alustati iseseisvale riigile vajaliku arhiivikorralduse väljatöötamist. Keeruka ajalooga väikeriigile on arhiivindus eriti oluline ja arhiivid kui riigiasutused on täitnud oma ülesandeid niihästi ajalooallikate säilitajana kui riigis toimunud muudatuste ja reformide võimaldajana, kirjutas Liivi Uuet ajakirjas Tuna.

Artiklis vaadeldakse arhiive, millest enamik on nüüd koondunud üheks rahvusarhiiviks, rööbiti teiste riigiasutuste süsteemis toimunud muudatustega niihästi iseseisvas riigis kui ka 50-aastase okupatsiooni ajal.

Eesti arhiivides on olnud massiliselt uute arhiivide loomise aegu, kuid ka koondamist, nende kogud on olnud aluseks kodanike õiguste taastamisele. 1990.aastate reformide ajal sai iga Eesti perekond vähemalt ühe arhiiviteatise.

Kiire on olnud Rahvusarhiivi areng digiajastu saabumisel. Esimesed arvutid saadi oluliselt hiljem kui mujal maailmas, nüüd on Rahvusarhiiv ka digivaldkonnas esirinnas. Jätkub ka majanduslik areng.

Artikkel tervikuna ajakirjas Tuna 1/2020.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Tuna

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: