Ago Pajur. Tartu Rahu lõpp- ja järelvaatus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tõrvikuronkäik Tartu rahu 100. aastapäeval
Tõrvikuronkäik Tartu rahu 100. aastapäeval Autor/allikas: Madis Hindre/ERR

1920. aasta 2. veebruaril allkirjastatud Tartu rahulepingust, mis lõpetas sõjaseisukorra Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, on sageli ja põhjalikult kirjutatud. Suhteliselt vähem on tähelepanu pööratud neile, osalt marginaalsetele, toimingutele, mis eelnesid või järgnesid vahetult 2. veebruari tähtsündmusele. Seoses rahulepingu 100. aastapäevaga annab artikkel põgusa ülevaate neist tavaliselt varju jäänud detailidest, kirjutas Ago Pajur ajakirjas Tuna.

Rahulepingu teksti osas jõudsid mõlema riigi esindajad põhimõttelise kokkuleppeni jaanuari teisel poolel ning 25. jaanuaril kiitis Eesti valitus lepingu heaks. Järgnenud kahepoolse redaktsioonikomisjoni töö viidi lõpule 31. jaanuariks ja samal õhtul laoti tekst trükimasinasse. Paraku juhtus trükikojas äpardus, mis nõudis juba valminud lepingu uuesti trükkimist. Seetõttu lükkus 1. veebruariks kavandatud allkirjastamistseremoonia mitme tunni võrra edasi ja sai teoks pärast keskööd, 2. veebruari esimesel tunnil.

Ehkki Eestis hinnati rahulepingut kõrgelt, ei järgnenud allkirjastamisele mingeid pidustusi. Tõsi, 1. veebruari õhtul, oli Eesti rahusaatkonna juht Jaan Poska andnud piduliku eine Vene delegatsiooni auks, millele venelased vastasid samalaadse eine korraldamisega 2. veebruaril. Kõige pidulikum moment leidis aga aset 3. veebruaril, mil rahu sõlmijad saabusid Tallinna. Raudteejaama kogunesid neid vastu võtma riigi- ja sõjaväejuhid, samuti hulk uudishimulikke linnaelanikke. Tavapärasemast pisut pidulikumas õhustikus toimus ka samal õhtul peetud Asutava Kogu istung, kus Jaan Poska andis rahulepingu teksti parlamendile üle. Järgnes lepingu ratifitseerimine. Kui Venemaa oli seda omalt poolt teinud juba 4. veebruaril, siis Eestis võttis kogu protseduur veidi enam aega. Alustuseks valmistas Asutava Kogu väliskomisjon ette vastava seaduse eelnõu, mis läbis seejärel kolm lugemist parlamendi üldkogus, saades lõpliku heakskiidu 13. veebruaril.

20. märtsil allkirjastasid ratifikatsiooniakti Asutava Kogu esimees ning pea- ja välisminister. 22. märtsil asus rongiga Moskva poole teele Julius Seljamaa erisaatkond, kellele oli tehtud ülesandeks ratifikatsioonikirjade vahetamine. Seegi sündmus kujunes üpris argiseks, leides aset 30. märtsi õhtul Venemaa välisasjade rahvakomissariaadi ruumes Eesti eridelegatsiooni liikmete ning Vene välispoliitika juhi Georgi Tšitšerini osalusel.

Toimetaja: Laura Pärnpuu

Allikas: Tuna

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: