Tauno Vahter. Kirjastamine ja raamatud koroona ajal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuna enamik raamatupoode on suletud, mõjutab koroonakriis ka kirjastamist..
Kuna enamik raamatupoode on suletud, mõjutab koroonakriis ka kirjastamist.. Autor/allikas: ERR

Esimesed andmed koroonapandeemia mõjust kirjastamisele näitavad peale languse veidraid trende ja vaidlusi abinõude üle, ütleb kirjastaja Tauno Vahter oma kultuurikommentaaris.

Sarnaselt teiste kultuurivaldkondadega on ka kirjastamist ja raamatumüüki koroonakriis ja eriolukorrad tugevalt mõjutanud. Kuigi piirangud riigiti mõnevõrra erinevad ning need on kehtestatud erineval hetkel, saab aprilli alguse seisuga teha esimesi kokkuvõtteid Eesti ja teiste riikide olukorra kohta.

 

Langus 20-70%

Mitmete riikide esmane kogemus kriisi sattudes oli ajutine raamatumüügi tõus. Näiteks nii USAs kui Suurbritannias ostsid inimesed märtsi keskel algul märksa rohkem lasteraamatuid, juturaamatuid ning ka pakse romaane, mida teoreetiliselt peaks olema rohkem aega kriisi ajal lugeda. Mõnedes teemades ja poekettides oli tõus sadades protsentides, kuid see kestis vaid väga lühikest aega ning järgnes kiire langus. Euroopa Kirjastuste Föderatsiooni üle-Euroopaline uuring näitab, et märtsis langes raamatumüük riigiti 20-70 % ning keskmiseks languseks pakutakse 40%, sarnaseid numbreid on käidud välja ka Eesti puhul.

Kuna palju sõltub hiljuti ilmunud raamatute müügist ning nende ilmumisajast (kuu algus või lõpp), võib eri kirjastuste puhul müük olla langenud mõnekümnest protsendist pooleni. Riigiti pakutakse Hollandis raamatumüügi languseks 30–45 %, Austrias 40%, Itaalias 40-50%, Prantsusmaal umbes 50%, Lätis 50-70% ja Rootsis umbes 40%. Väga oluline on siin meeles pidada, et need numbrid käivad märtsi kohta – mil eri riikides arvestatava osa kuust olid poed veel avatud, nii et kõige raskemaks kuuks kujuneb ilmselt aprill.

 

Kirjastuste valikud

Enamik kirjastusi on praegu valiku ees, kas avaldamisest täielikult loobuda või seda oluliselt vähendada. Täielikult loobunud on valdavalt väiksemad kirjastused, suuremad on kärpinud avaldamisele minevate raamatute arvu 30-70 % ning vähendanud tiraaže. Mõnedes riikides (näiteks Sloveenia) on ka suuremad kirjastused täielikult seiskunud, sest on selge kokkulepe, kuidas jaguneb riigi ja tööandja kompensatsioon (riik tasub 60% palgast ja tööandja 20%). Itaalias ennustatakse, et tänavu ilmub raamatuid 30% vähem, Belgia ennustab aastase käibe langust 30% ja Hispaania ning Saksa turud hindavad oma kaotuste suuruseks sadu miljoneid eurosid. Amazon on peaaegu loobunud väiksemates keeltes raamatute tellimisest.

Kõigil turgudel lükatakse arvestatava osa raamatute ilmumist edasi, sest müügikanalite vähesuse tõttu ei tasu neid sellisel arvul välja tuua, lisaks tuleb valida, kas potentsiaalselt parema müügiga raamatud tuua välja alles pärast karantiini lõppu või üritada nendega praegu kadusid lappida. Võrdluseks: Eesti raamatuturu kuukäive on umbes 3 miljonit eurot, sellest läks märtsis kaduma vähemalt miljon ja aprillis ilmselt vähemalt poolteist miljonit. Juba märtsi teise poole järgi on näha, et raamatuid ilmus Eestis mullusega võrreldes selgelt vähem, meie erinevad kirjastused on plaani kärpinud kolmandikust kuni pooleni. Kui raamatupood annab märku, et mingit raamatut võtaksid nad terve keti peale müüki kümme eksemplari, on väga küsitav, kas avaldamine on kuidagi üldse võimalik või mõistlik.

 

E-raamatud ei ole päästeingel

Kõigil turgudel on märgayavalt tõusnud e-raamatute protsentuaalne müük, eri riikides 50-400% – enim on see nii läinud seni väiksema e-raamatute turuosaga riikides. Ka Eestis tõusis e-raamatute müük märtsis sadades protsentides. Seda statistilist tõde võiks pidada üdini heaks uudiseks, kuid protsentide asemel absoluutnumbreid vaadates on muutus väga väike, sest müüdavad e-raamatute kogused on tühised ja juttu on pigem sellest, et kogumüügis oli 2% asemel märtsis e-raamatute müük pisut üle 3%, seni näiteks viis eksemplari müünud "keskmine" uus e-raamat võis nüüd müüa kaksteist või kolmteist eksemplari (jah, need on reaalsed numbrid).

Pisema käibega kirjastajatel võib see number protsentuaalselt olla kõrgem, isegi 10%. Umbes neljast tuhandest eestikeelsest e-raamatust ei osteta ega laenutata enamikku kuu jooksul mitte kordagi. Sarnast kogemust jagavad kõik väiksemad riigid – e-raamatute läbimüük küll kasvas, aga kuna nende osakaal kogumüügist on väike, ei päästa e-raamatutesse panustamine suurt midagi. Sarnaselt meile tähendas ka näiteks Portugalis e-raamatute suur protsentuaalne tõus selle turuosa tõusu kõigest ühe protsendi võrra. Eestis oli suur osa tõusust tavainimeste ostude asemel seotud raamatukogude ostuga e-raamatute laenutamiseks, mis ajas numbrid rohkem nihkesse.

Karantiini kestvuse ajal saavad otsustavaks postimüük, raamatukogude väljaostud ning müük supermarketites, sest valdav osa tavaraamatupoodidest on lukus. Mida suurem on e-raamatute müügi turuosa aprillis, sest halvem on kirjastamisvaldkonna üldine seis – kümnest protsendist suurem number üldmüügist oleks juba väga halb uudis, sest järelikult on üldine müük siis nii palju langenud. Riigi ja omavalitsuste seni teada olevad suurimad meetmed on raamatukogude lisarahastamine otseostudeks ning Keskraamatukogu e-laenutuste projekti panustamine, kuid sõltuvalt kriisi pikkusest pole keeruline näha, et probleemid on märksa tõsisemad.

Kuigi tahame end näidata eduka e-riigina, siis kõigi Euroopa riikide kirjastuste kogemus on praegu näidanud katsutavate raamatupoodide ja paberraamatute määravat tähtsust, e-raamat on küll tore täiendav võimalus, kuid praegu ei tohiks tähelepanu liialt sellele kulutada, piltlikult öeldes on kirjastamises teiste kultuurivaldkondade kombel tegu ohtra lahtise peaverejooksuga, mida ei saa ravida tillukese plaastriga.

 

Audioraamatud

Sarnaselt e-raamatutele on paljudes riikides kriisiga tõusnud ka audioraamatute müük. Kuigi ka eesti lugejad kasutavad mitmeid võõrkeelseid audioraamatute keskkondi, ei ole meil veel alustatud audioraamatute laiemat pakkumist. See muutub lähikuudel, kui turule tulevad nii vene kui eesti kapitalil firmade pakutavad eestikeelsed audioraamatud, mille arendamiseks on küsitud riigi toetust.

Kuna algul pakutavad nimekirjad kasvavad aeglaselt ja keskenduvad kohalike autorite teostele, on küll tegemist uue täiendava võimalusega, kuid ei ole realistlik loota, et see kompenseeriks oluliselt paberraamatute müügist tekkinud auku. Ka näiteks märksa rohkem arenenud audioraamatute turuga Soome kirjastajad on tunnistanud, et audioraamatute müügi tõus ei kompenseeri praegu oluliselt paberraamatute müügi langust.

 

Poed ja trükikojad

Kuigi olukorras kannatavad kõik osapooled, siis müüjatest saavad rängema hoobi väiksed raamatupoed, kel vähem reserve. Eesti raamatuturg on tugevalt ketistunud, kuid Euroopas on oodata väikeste raamatupoodide sulgemislainet. Suuremate raamatupoodide jaoks on kõikjal küsimuseks keskuste rendi- ja tööjõukulu karantiini ajal, mil sissetulekud oluliselt langevad. Oluliselt on langenud tellimused ka trükikodades, kus on juba alustatud kitsenduste ja vahetuste koondamisega, ka Eesti trükikodadelt on ära kukkunud oluline osa välistellimustest. Kõige paremas positsioonis on riigile kuuluvad või sihtfinantseerimisega kirjastused, kuigi muidugi langeb ka nende omatulu. 

Koroonakirjandus Autor/allikas: erakogu

Koroonakirjandus: värvimist, lasteraamatuid ja paranoiateooriaid

Kähku on pinnale ujunud rida raamatuid, mida võiks nimetada koroonakirjanduseks. Jaburamatest näidetest on juba ilmunud koroonaviiruse värviraamat, koroonaraamat Montessori õpetuste vaimus lapse kasvatamiseks ning mitmed vene päritolu vandenõuteooriad. Kokku on klopsitud kümneid raamatuid koroonaviiruste iseloomust ning esimesi isiklikke kogemusi stiilis "Minu koroona" 1, 2 ja 27. Valdav osa neist raamatutest on äärmiselt madala väärtusega, kuid pole kahelda, et sama nähtus jõuab mingil kujul ka meile. Klassikast on Prantsusmaal uuesti tähelepanu leidnud Albert Camus´ "Katk" ning ilmunud on rida lasteraamatuidki, näiteks tuntud lasteraamatu "Grühvli" illustraatori Axel Scheffleri raamat, mida tasuta koolilastele jagatakse, sarnased raamatud on ilmunud ka Itaalias ja Hispaanias.

Sarnaselt teiste valdkondadega saab ka kirjastamise ja raamatute puhul otsustavaks kriisi kestvus. 2008–2009 kriisist taastusid kirjastused aastaid ning suure tõenäosusega on nüüd ees sama. Koos autorite, toimetajate, kujundajate, kirjastuste, trükikodade ja poodidega on valdkonnaga seotud tuhandeid inimesi. Kuna Eestis selles valdkonnas suuri ettevõtteid ei ole ühtegi, siis on ka varud sellevõrra väiksemad ja võimalik abipakett peaks hõlmama erinevaid meetmeid nagu üldine ettevõtlustoetus ning täiendavad toetusostud raamatukogudele, kindlasti suureneb taotluste surve Kultuurkapitalile. Piiratud rahaliste võimaluste juures on kõrvalt kurb vaadata, kuidas arendusprojektide raha üle on omavahel konkureerima hakanud raamatukogud – see ilmselt ei ole mõistlik rahakasutus.

Uutest võimalustest hoolimata otsustavad kriisi ületamise endiselt paberraamatud, raamatupoed, raamatukogud ja lugejad ning ostjad. Tavainimene saab valdkonda toetada kõige paremini sellega, et võimalusel ostab just eestikeelseid raamatuid või tellib neid kohalike postimüügikanalite kaudu.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: