Digikultuuriaasta vabastab Eesti muusika arhiividest
Digikultuuriaasta toob Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes aga võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüd kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast.
Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis pärineb ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv.
Eriolukorra tõttu loobuvad ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.
Digikultuuriaasta juht Martin Aadamsoo sõnul on tegu tähtsa sammuga Eesti kirju muusikapärandi avamisel kuulajateni. "Lõviosa Eesti muusikast on kinnistes arhiivide ja fonoteekides, tahame selle tuua meie inimesteni, kes peavad praegu koduseinte vahel püsima. Me proovime samal ajal aidata ka muusikuid, kes ei saa praegu kontserte pidada," ütles Aadamsoo.
Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai. "Netiraadio eesmärk on mängida võimalikult palju parimat muusikat, mis Eestis tehtud. Ööpäeva jooksul mängib selle 15 teemakanalil ligi 6500 Eesti muusikapala," rääkis Targo.
Teemakanalite hulgas leidub midagi igale maitsele ning need jagunevad nii teema- kui ajastupõhiselt järgmiselt: Pop, Jazzi värvid, Puhas traat, Sinu hetked, Klubi biit, Tumedad lood, Kullafond, Folgi sõbrad jne.
Algatus paisus mahukamaks tänu koostööle Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu, Fienta ning Eesti Fonogrammitootjate vahel.
Toimetaja: Valner Valme