"Matemaatika õhtuõpiku" üks autoreid Juhan Aru vestles video vahendusel Šveitsist, kus elab Genfi järve ääres. "Järv on iga päev eri värvi ja ma luban neil värvidel täielikult oma tuju määrata," muljetas Aru. Järv on 300 meetrit sügav, kõrval on 3000 meetri kõrgused mäed.

"Nende mägede kõrval ma siis mõtisklengi matemaatika üle, töötan Lausanne'i tehnikaülikoolis. Hetkel olen aga hoopis isolatsioonis Zürichi järve kaldal," lausus Aru, kes järeldoktorantuuri Zürichi ülikoolis.

Šveitsi valitsus on rõhutanud, et koroonaohu vastutus lasub eelkõige igal üksikisikul. Piirangud ei ole kõige karmimad, koos ei tohi olla üle viie inimese, lahti on toidupoed, paljugi sarnaneb Eestiga.

"Mulle meeldib kohalik demokraatia," rääkis Juhan Aru, "see, kuidas inimesed on otsustusprotsessidesse kaasatud, kuidas pidevalt on hääletused tähtsate küsimuste üle ja kuidas on usaldus inimese ja riigi vahel."

Berliinis biofüüsikat õppinud, seejärel Cambridge'i matemaatikamagistrina Lyoni jõudnud ja seal doktoriväitekirja kaitsnud Aru ütles, et omaette mõtisklejana ei ole ta Šveitsi ühiskonda ja kultuuri veel piisavalt sulandunud, et ise sealsetes protsessides osaleda.

Matemaatiline universum köidab Juhan Aru lihtsuse ja arusaamise iluga. "Ma usun sellesse, et matemaatika võib ka ühiskonnale kaasa aidata ja sellest on palju näiteid: internet, arvutid," märkis matemaatik.

"Minu õppetooli nimi on juhusliku geomeetria õppetool;" tutvustas Aru. "See üritab tegelda statistiliste reeglite uurimisega. Näiteks seesama koroonaviirus. Keegi jääb haigeks, mõtleb, et on niisama väike gripp või köha, köhatab siia-sinna, viiruseosakesed jõuavad ühe ja teise inimeseni. Paneb käe näole, siis metroopostile, siis tuleb keegi teine ja võtab postist kinni. Juhuslike sündmuste rajana nakatab ta teisi, võibolla kahte, võibolla seitset. Järgmised inimesed teevad samuti. Nii võiks öelda, et nakatunute arvu ei ole võimalik ennustada. Ometi, kõik on neid graafikuid juba näinud, ja me näeme, et kõik need jooned näevad välja ühtemoodi Itaalias, Hiinas, Eestis. Ja see on see, mida võiks nimetada korrapäratusest tekkivaks korrapäraks."

Kommenteerides Galileo Galilei lauset, et matemaatika on universumi keel, sõnas Aru, et matemaatika on vähemalt üks neist keeltest, millega universumit kirjeldada. "Galileo optimism on alles, aga edasi on toimunud üks hüpe. 20. sajandi algul ütles Kurt Gödel, et ükski konsistentne matemaatiline mudel ei ole täielik. Alati saab küsida küsimuse, mille tõesust või väärust ei ole võimalik tõestada," nentis Aru.

Aru jaoks on maailmaga suhtlemisel tähtis aga veel üks teine keel: luulekeel. "Mulle meeldib luule juures üks aspekt, mis erineb matemaatikast. Matemaatikas on samuti loomingulist ning luulet ja matemaatikat ühendavad paljud asjad: täpsus, lihtsus, loomingulisus, millegi olemusliku tagaajamine. Aga matemaatikas on ikkagi midagi lineaarset. Algus ja lõpp. Eeldus ja järeldused. Luules võib kogu struktuuri pahupidi pöörata," iseloomustas Juhan Aru.

Arul on soe ja metsik suhe Beethoveniga. "Mulle ei meeldi tülitseda, olen täitsa ausalt rahulik inimene. Aga Beethoveni pärast olen ma tülli läinud oma emaga, vennaga, vennanaisega ja nüüd isegi venna kolmeaastase tütrega. Sest ikka ja jälle tundub neile, et mul mängib Beethoven valel ajal ja vale valjusega," ütles matemaatik, keda võlus muusika kõrval ka Beethoveni enda kirglik isik.

Kultuurisoovitus: "On õige aeg üle lugeda Tammsaare "Tõe ja õiguse" kolmas köide, kuss on juttu inimese vabadustest, kohustustest ja sellest, et võibolla on elus siiski ka midagi ilusat."