Madis Kolk: osa teatrit võiks ehk veebi jäädagi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold

Ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk märkis saates "Delta", et kriisiaeg võib anda võimaluse Eesti teatripildi puhastamiseks ja süsteemi taaskäivitamiseks ning aidata eristada olulist ebaolulisest. Ta pakkus välja, et osa teatrit, millel puudub teatrile eriomane kontaktitunne, võiks ehk veebi jäädagi.

Kolk märkis, et selles ei ole iseenesest midagi taunimisväärset, et teatrid püüavad publikut eriolukorra ajal kõnetada veebipõhiste algatustega. Aga lisas, et ehk annab see võimaluse ka Eesti teatripilti n-ö puhastada.

"Kui vaadata teatrite igapäevaelu, siis väga palju repertuaarist on sellist laadi, kus tegelikult vahetut kohalolu ja kontakti ei toimu. Seda esitatakse küll lavalt alla saali, aga sama hästi võiks see toimuda ka veebi vahendusel. Võib-olla annab see praegu, kus teatrit veebis nii palju vahendatakse, meile teadmise, et osa teatrit võiks veebi jäädagi."

Ta lisas, et sellest on ammu räägitud, et Eesti teatri kvantiteet kasvab tohutult ja sellest ei jõua enam üle käia. "Publik, võib-olla ka tegijad ise, on taaskäivitamise vajadust täheldanud juba varem. Miks siis mitte ei võiks see kriis seda anda?"

Ajal, kui teatrisüsteemi ülevalhoidmiseks kulub tohutult energiat, võimaldaks teatud osa teatri veebi viimine hoida kokku näiteks personali- ja küttekuludelt ning paremini aru saada, milline teater millistele vajadustele vastab. Kui vaataja tahab teatris kuulda lugu ja teada saada, mis selle lõpus saab, siis ei ole Kolgi hinnangul vaja selleks teatrisaali kohale minna.

"Aga kui me tahame teatris saada välgusähvatust või tunda hetke, kus mingid asjad saavad selgemaks või seisavad eriti reljeefselt meie ees, siis selleks on vaja teatrivorme, mis nõuavad süvenemist," lisas ta.

Seetõttu usub ta, et väga suur osa peavoolukultuurist võiks veebis väga edukalt toimida. "Aga näiteks nii Theatrumis kui ka Kanuti Gildi Saalis tehtav leiab võib-olla eriti õige häälestuse just hetkes. Sellised asjad, kus on sisu ja vormi kooskõla. Sellele me igapäevases eelarve-rallis ei suuda keskenduda."

Ta märkis ka, et ehk jaotuvad kriisijärgselt ka eelarvelised vahendid ümber selliselt, et näitlejad saavad keskenduda selle tegemisele, mis on nende fookus ja ei peaks tegema seda, mida nad tegelikult teha ei taha.

"See on meie igapäeva elukorralduses ka nii; me järsku saame aru, mis on tähtis ja ilma milleta me saame tegelikult ka hakkama ja mis on oluline." Kuigi on selge, et Eesti rahvas armastab väga teatrit, on selge ka see, et kõik need 200 uuslavastust ei ole kunstitaotluslikud, lisas ta.

See on samas normaalne, et teatris peab pakkuma ka meelelahutust ja sotsiaalseid funktsioone. "Aga kui tuleb relieefsemalt esile, et midagi saab teha veebis, siis võib-olla aitab see eristada seda, et osa teatrit, mis praegu tuleb kultuuri eelarverealt, võiks tulla hoopis sotsiaal-, sise- või mingi muu ressursi või erasponsorluse arvelt," sõnas Kolk.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: