"Helikaja" vaagis raadio võidukäiku voogedastuse ees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Klassikaraadio saade "Helikaja" uuris, kuidas on viimase kuu jooksul muutunud inimeste kuulamisharjumused. Miks pöörduvad inimesed kriisi ajal raadio poole ja tarbivad vähem muusika voogedastusteenuseid? Otsime vastuseid nüüdiskultuurist, ajaloost ja lasteraamatutest.

Ehkki võiks arvata, et koroonaviiruse levikust tingitud isolatsiooniga kaasneb muusika striimimise kiire kasv, ei tundu see hetkel nii olevat. Muusikaväljaande Rolling Stone andmetel langes muusika striimimine märtsi lõpuks ligi kaheksa protsenti. BBC Newsi muusikareporter Mark Savage usub, et põhjuseid selleks on mitmeid: "Vähem inimesi sõidab tööle ning spordisaalid ja poed, mille siseraadios mängib Spotify, sulgevad uksi."

Rahvusvaheline uudisteorganisatsioon Quartz kirjutab Spotify tarbimisest Itaalias, kus kahe nädalaga langes populaarseimate lugude striimimine 23 protsenti. Kui tavapäraselt said 200 kõige populaarsemat lugu keskmiselt 18,3 miljonit striimimist päevas, siis pärast 9. märtsi, mil Itaalia peaminister kuulutas välja riikliku karantiini, pole see ületanud kordagi 14,4 miljonit kuulamist.

Ajakirja Rolling Stone andmeil kasvab lastelaulude, folgi ja klassikalise muusika kuulatavus. Seda tõestab ka klassikalise muusika voogedastusteenuse Primephonic. Uuringus vaadeldi USAs paiknevate kasutajate tarbimist kuue nädala jooksul veebruari algusest märtsi keskpaigani. Kinnitust leidis väide, et mida rohkem aega veedavad inimesed kodus, seda enam kasutavad nad Primephonicu teenuseid. Kinnitust leidis ka muutus kasutajate sissejuurdunud tavades: karantiini ajal ärkavad inimesed hiljem, kuid kuulavad muusikat kogu päeva vältel rohkem. Ja mis on veel huvitav – aina rohkem inimesi kuulab muusikat öötundidel. Näiteks öösel kell 3 on kuulajate arv kahekordistunud.

Aina rohkem koguneb kuulajaid ka raadiote ette. BBC raadio juht James Purnelli sõnul pöörduvad inimesed märgiliste sündmuste ajal nende juurde nii uudiste kui ka muusika, meelelahutuse ja seltskonna pärast. Globali andmetel on raadio kuulamine on kasvanud kriisi ajal 15 protsendi ning BBC raadiojaamade veebis kuulamine kasvas vaid ühe nädalaga ligi 20 protsenti.

Milline on aga olukord Eestis? Kantar Emori raadiouuringust selgub, et märtsis on raadio kuulamisele kulutatud aeg kasvanud just kuu teises pooles. Samuti on mõnevõrra kasvanud muusikateenuse kasutamine interneti vahendusel. Kantar Emori andmetel on see kasv tulnud peamiselt kodus kuulamise arvelt. Seoses eriolukorraga on märgata inimeste suurem huvi uudiste vastu: raadiojaamadest on paremat positsiooni hoidmas jaamad, mis keskendunud uudissaadete sisule. Kõik raadiojaamad ei ole kuulatavuse osas kasvanud, aga on kasvanud kuulamisele pühendatud aeg.

Kultuuriajakirjaniku ja ERR kultuuriportaali vastutava toimetaja Valner Valme sõnul on muusika striimimise vähenemine seotud sellega, et inimesed töötavad kodukontorites ning need, kel asja vastu enam huvi, saavad muusikat kuulata kodustest kogudest, näiteks füüsilistest plaadiriiulitest.

"Teiseks võib-olla see, et praegu tunnevad inimesed end isegi pere keskis rohkem üksikuna ja tahavad isiklikumat lähenemist, mida pakuvad raadiosaated oma saatejuhtidega," ütles Valme.

Valner Valme enda kuulamisharjumused on muutunud nii palju, et kodus töötades saab ta rohkem aega käiata oma plaadikogu ja selle võrra on vähenenud muusika striimimine päevasel ajal. Raadio kuulamine nii otse kui järelkuulamises on tema jaoks jäänud samaks ning ka kultuuriportaali vahendatud kodukontsertidele on ta vaid silma ja kõrva peale visanud, et toimiks.

"See ei ole tegelikult üldse minu ampluaa. Ma käin küll ka kontsertidel, aga eelkõige naudin salvestatud muusikat kogu selle protseduurilises külluses ja produtsenditöös," ja lisas, et kodukontsert ei anna edasi õiget kontserdielamust. "Minu jaoks need kodukontserdid on mõttetud, ma pean ütlema. Sel on sümboolne väärtus, et artist annab endast märku ja kuulajad kogunevad kõik arvutite ette, aga kõik ju saavad aru, et tegelikult see ei ole see," leiab Valner Valme.

Globali esindaja sõnul näitavad numbrid, et inimesed pöörduvad kriisi ajal raadio poole. Ajaloolane David Vseviov pole sugugi üllatunud tõsiasjast, et viimase kuu jooksul on raadio kuulamine kasvanud. "See on ju igati loogiline. Kui me suhestume maailmaga väga sageli justnimelt nägemismeele kaudu, siis silmi läheb meil vaja millekski muuks, aga raadio foonina ju meid ei sega." Samuti peab David Vseviov raadiot usaldusväärseks infoallikaks.

Raadio ja kriisi seostest rääkides märkis Vseviov, et teine maailmasõda tõstis raadio olulisuse erilistesse kõrgustesse. Kohe pärast sõja puhkemist andis Nõukogude võim okupeeritud Eestis käsu kõik raadioaparaadid ära anda. "Need tuli võimudele loovutada, et inimesed poleks asjadega kursis või oleksid asjadega kursis nii, nagu tolleaegne propaganda seda tahtis."

David Vseviov meenutas saates, kuidas BBC uudiste ja neile järgnenud Anatoli Maksimovitš Goldbergi kommentaaride kuulamine oli tema jaoks igaõhtune uinumise rituaal: "Ja selle teadmisega, nende uudistega, selle informatsiooniga, mis maailmas tegelikult toimub, saigi uinutud. Nii et jah, see oli aeg, kus raadio oli niivõrd oluline infoallikas."

Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse uurija Krista Kumberg kõneles saates kahest lasteraamatust, kus on raadiol on olnud pea elutähtis roll. "Tegelikult on lastekirjanduses nii mitmeski raamatus raadiol väga oluline roll ja seda tõepoolest selliste eriliste ajaloosündmuste ajal, kus inimesed otsivad informatsiooni, kus nendel on informatsiooni vähe ja nad soovivad seda saada ja kujundada oma arvamust." Üks neist on Eno Raua "Tuli pimendatud linnas" ning teine Barbro Lindgreni ja Ilon Wiklandi koostöös valminud lasteraamat "Minu vanaema majas" Wiklandi lapsepõlvest Haapsalus.

"Helikaja" 18. aprillil.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: