"Need tsitaadid peaks olema ka valitud nii, et kui inimene kujutab ette, et ta kõnnib mobiiliga tänaval, et siis sellel mobiiliekraanil ei oleks see tsitaat liiga pikk, sest muidu ei jaksa seda ära lugeda. Aga samas peaks ta olema selline, et sellest saaks aru," selgitas Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.

Asukoht võiks samuti olla täpselt määratletud, mitte piirduma kõigest nt Narva maanteega. "Mõte on selles, et inimene seda kaarti nähes tegelikult avastab Tallinna linnaruumi täiesti teistmoodi, ja teiseks saab Tallinn endale seninähtamatu kihina uue mõõtme."

Samuti näeb kaardilt punakeste majakeste näol kohti, kus kirjanikud on elanud. "Valdavalt on need kunagised kodud, sest me päris andmekaitseseadust ei riku ja elusate ning praegu elavate kirjanike aadresse sinna ei pane."

Vaino selgitas, et üks nende ambitsioone on selle sama kaardiga luua mõnes mõttes ka kirjanduslik andmebaas. "Kui inimene tõesti tahab teada, kus on elanud mõned kirjanikud või kus on kirjanduslikud mälupaigad, aga ennekõike muidugi, et milline on Tallinn ilukirjanduses – kuidas kirjanikud seda kujutavad."

Ta märkis näiteks, et Tammsaaret seostatakse maaga, kuigi suurem osa tegevust tema teostes toimub linnas. Üks populaarsemaid Tallinna seostatud teoseid on Vaino sõnul kindlasti Mati Undi "Sügisball" ja selle Mustamägi. "Aga päris üllatav on näha, kui palju Tallinnat Eesti kirjanduses on."

14. mail ehk Tallinna päeva kultuuripäeval läheb avalikuks Tallinna kaardil ka Jan Kausi jalutuskäik mööda Tallinnat, kus saab Kausi raamatust "Tallinna kaart" kuulata audiofaile, mis on sisse lugenud Tallinna linnateatri näitlejad.

Tsitaate saab saata aadressile [email protected]. "Tsitaat olgu mõõduka pikkusega, olemas olgu autor ja viide teosele," selgitas Vaino ja lisas, et Kesklinn ja Vanalinn on praegu kaardil tsitaatide osas tihedam, aga äärelinnad on hõredamad. "Nõmmelt on meil näiteks esialgu küllaltki vähe tsitaate. Lasnamäelt saaks kindlasti tsitaate juurde."

Tallinna päeva ja Eduard Vilde juubeliaastaga seoses ootab kirjanduskeskus ka avastama linnaruumi Vilde pilgu läbi, kes satub Tallinnasse nüüd, 21. sajandil. "Me tahame, et inimesed panevad oma fantaasia tööle ja mõtleksid, mis temaga võiks siin juhtuda. Millise pilguga ta seda Tallinnat, olles 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses siin elanud, näeks."