Fotojaht läheb jälle lahti
Fotomuuseum korraldab 15. mail tähistataval Tallinna päeval professionaalsete fotograafide osalusel fotojahi. Fotojahti tutvustab üks selle taaselustaja, Fotomuuseumi projekti juht, fotograaf Annika Haas.
15. mail jäädvustavad 11 tunnustatud fotograafi – Peeter Langovits, Eve Kiiler, Arno Mikkor, Raul Mee, Daisy Lappard, Meeli Küttim, Andres Teiss, Heiko Kruusi, Egert Kamenik, Raigo Pajula ja Airi Leon – ühe ööpäeva jooksul meie pealinna ilmet ja fluidumit tulevastele generatsioonidele. Tulemused talletatakse "Päev Tallinnas" fotoraamatusse ja virtuaalnäitusse.
Fotomuuseumi taas ellu kutsutav idee pärineb fotograaf Jüri Vendelini aastatetagusest sarnasest fotoaktsioonist "Päev Tallinnas" (viimati 2004), mille nimi laenati maestro heakskiidul. Et traditsioon taaselustada, hakkab Fotomuuseum seda korraldama alati ühel ja samal kuupäeval, 15. mail. See on omamoodi väärikaks kingituseks Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmise aastapäeva puhul. Nii tekib pildiline ajajoon, mis peegeldab sünnipäevalapse kasvamist ja arengut ning on tulevikus põnev uurida, milline Eesti pealinn oli ja milliseks on muutunud.
Käesoleval aastal korraldatav fotojaht on eriline veel seetõttu, et üleilmsest koroonakriisist tingitud olukord laseb kindlasti leida põnevaid ja tavapärasest linnaelust nihestuvaid momente. Seega on osalevatel fotograafidel võimalus teha ajalugu. Tallinna eri piirkonnad jaotatakse 11 fotograafi vahel omaette pildistamisaladeks. Piltnike tööst saab oluline osa Fotomuuseumi visuaalsest pärandist.
"Päev Tallinnas" fotojahi aktsiooni on pealinnas korraldatud varem mastaapselt ja rahvusvaheliselt fotograaf Jüri Vendelini eestvedamisel, kes sai fotopäeva idee 1987. aastal, osaledes ise USA-NSV Liidu ühisprojektis "Üks päev NSVLiidu elust". Juba aasta hiljem (1988) õnnestus korraldada analoogne fotoprojekt Eestis ligi 70 fotograafiga. Vendelin räägib ise 1996. aastal välja antud fotoalbumi eessõnas, et 80ndate lõpp oli fotograafide jaoks magus hetk - vabaduse tärkamise aeg, nauditi uute teemade kättesaadavust, väljastpoolt Eestit oli Lääne fotograafide huvi tohutu suur. Kuid toonastes oludes sai ületamatuks probleemiks albumi trükkimine, seega 1988. aasta fotod ilmusid osaliselt alles kaheksa aastat hiljem "Päev Tallinnas" albumis.
Et rohkem teada maestro Vendelini isiklikest ambitsioonidest seoses ettevõtmisega, võtsin legendaarsele fotograafile telefonikõne, mis kujunes omamoodi põnevaks ajalooülevaateks: "Minu ambitsioon oli puhtalt aateline. Fotograafid on oma olemuselt üldiselt üsnagi suured egoistid ja individualistid. Fotograafid nii suures grupis fotopäevale kokku kutsudes sai seda standardit murda ja panna seltskond üksikuid hunte ühise asja nimel tegutsema. See ühise hingamise loomine fotograafide seltskonnas oli oluline. Koostöös valmis mahukas ja ajalooline fototeos. Nõnda mitmeid kordi kuni 2004. aastani välja, mil traditsioon katkes. Samuti sai pildistamispäev ja ka toonane Pressifoto Klubi loodud vastukaaluks sellistele aktsioonidele, kus harrastati karjas akti pildistamist."
Kui Vendelini varasemad fotopäevad Tallinnas toimusid sügisel, siis viimased neist korraldati 15. mail - pealinna jaoks olulisel daatumil, Tallinna päeval, mil tähistati linnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal.
Nüüd on Fotomuuseum maestro heakskiidul võtnud nõuks Tallinna pildistamine samal kuupäeval taas ette võtta ja traditsioon taaselustada. "Päev Tallinnas" fotojahi taaselustamise mõte on Fotomuuseumi inimeste peades juba mõnda aega laagerdunud, kuid konkreetse teoni jõutakse/jõuti siis sellel aastal (2020). Omamoodi on siin süüdi ka koroonaviirus, mis on lasknud Tallinna tänavail paista ootamatult tühja ja apokalüptilisena.
Nüüd oleme küll eriolukorrast väljumas ja linnapilt on elavnemas, kuid ometi on õhustik teistsugune ja Tallinna kohal hõljub mingi kummaline fluidum. Miski siin aegruumis on täiesti teistmoodi ja seda ajalooliselt kummastavat hetke on kindlasti omapärane jäädvustada.
Fotomuuseum ei alusta praeguse aktsiooniga ülisuurelt, kuid 11 fotograafi, kes projektis osalevad, on valitud hoolega ja saanud ajaloo jäädvustamise austava ülesande.
Valituks said pressifotos või tänavafotograafias tugeva taustaga reportaažioskusega piltnikud. Kui vaadata neid nimesid - Peeter Langovits, Eve Kiiler, Arno Mikkor, Raul Mee, Daisy Lappard, Meeli Küttim, Andres Teiss, Heiko Kruusi, Egert Kamenik, Raigo Pajula ja Airi Leon - siis ei teki kahtlust, et tegu on tundliku silmaga fotograafidega, kes orienteeruvad hetke pildistamise filosoofias väga hästi.
Pildistamisalade valikul lasime fotograafidel esitada oma eelistuse ja see klappis Fotomuuseumi nägemusega hästi. Alati on lihtsam pildistada tuttavat, samas uus pakub põnevust ja avastamisrõõmu. Piirkondade jagamise protsess läks seega täiesti valutult. Ei olnud vaja pildistamisaladega kaubelda ega neid kuidagi maha müüa.
Edaspidi on Fotomuuseumil plaanis "Päev Tallinnas" üritusel osalemine muuta konkursipõhiseks ja rahvusvaheliseks, nagu see oli varasematel aastatel. Eesmärgiks on professionaalsus, sest kuna jäädvustatav materjal jääb Fotomuuseumi pärandisse, on oluline ka selle kvaliteet. Muidugi on vahva, kui publik soovib ise midagi korraldada ja olla aktsiooniga solidaarne, siit saame muuseumina edasi mõelda, kuidas pühapäevapildistajate toredat materjali esile tuua.
***
Annika Haas ise pildistab sel päeval hoopis mujal, ent soovib kindlasti tulevikus samuti fotojahist osa võtta. Fotomuuseumi ridadest on lahinguväljal Meeli Küttim, samuti pressifoto taustaga pildistaja. Seega Fotomuuseum on ise jäädvustajana kohal.
Toimetaja: Valner Valme