Ajaloomuuseumil on kriisitagi raskusi külastajate arvuga
Ajaloomuuseum loodab tänavu saavutada 40 protsenti tavalisest külastajate arvust, kuid juba eelmisel aastal jäi piletimüügist saadud tulu ligi 200 000 euro võrra väiksemaks arengukavas seatud eesmärgist.
Kui muuseumi filiaalid nädala alguses pärast eriolukorra lõppu taas avati, käis Maarjamäe Lossis, Filmimuuseumis, Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Suurgildi hoones kokku vaid kümme inimest.
Aastast 2018 sihtasutust juhtinud Peeter Mauer ütles ERR-ile, et aastaprognoos on pessimistlik, sest välisturiste ei ole ning sel aastal ei julge prognoosida ka kohalike külastajate arvu kasvu, sest kriis on teinud ettevaatlikuks.
Kultuuriministeerium eraldab muuseumide kriisitoetuseks kokku kuus miljonit eurot. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum küsis 125 000 ja vaatab nüüd, kuidas saab organisatsiooni sees kokku hoida.
Ajaloomuuseumi direktor kinnitas, et koondamisi plaanis pole, küll aga tuleb ära jätta suveks plaanitud suuremaid sündmusi.
"Meie probleem on, et hooned vajavad palju ülalpidamist, kuni muuseum oli kinni, suutsime kokku hoida elektri ja kütte pealt," selgitas Mauer. "Korraldasime ümber näituste plaani, lükkasime edasi sügisesi näitusi järgmisesse aastasse, pikendasime praegu lahtiolevaid."
Külastajate juurdevõitmiseks on Ajaloomuuseum toonud rohkem sisse populaarkultuuri - Suurgildi hoones on taasavatud näitus Georg Otsast, Maarjamäe lossis on vaadata näitus Anne Veskist, mis avati vahetult enne eriolukorra kehtestamist ja väljapanek Eesti levimuusikast, Filmimuuseumis avati äsja cosplay-teemaline väljapanek.