Arvustus. Jay Electronica luhtumiste logiraamat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jay Electronica
Jay Electronica Autor/allikas: Wikipedia

Uus album

Jay Electronica

"A Written Testimony" (Roc Nation)

8/10

Tagantjärele tarkusena tundub, et Jay Electronica debüütalbum saigi ilmuda vaid segaste sündmuste keerises. Aastal 2009 ilmuma pidanud "Act II: Patents of Nobility" (jätk 2007 ilmunud projektile "Act I: Eternal Sunshine") algselt veninud, lõpuks suisa olemata jäänud ilmumissaaga muutus peagi farsiks, mida sai kõrvutada teiste linnalegendidega nagu André 3000 sooloalbum ja Dr. Dre "Detox". Ehk selline enne-jäätub-põrgu-tüüpi album.

2020 kevadel sai Elec lõpuks plaadi valmis ja kuigi põrgualaseid ilmateateid pole meedias kohanud, on ajad piibellikult keerulised sellegipoolest: rohutirtsude nuhtlus Aafrikas ning pandeemia igas ilmakaares. "It will be pandemonium when I show up to the party," kõlab rida "Ezekiel's Wheelis", aga isegi hiljutist valmimisaega (väidetavalt 40 päeva ja ööd) arvestades on see ilmselt tagantjärele tähendusrikkamaks osutunud juhus. Kavatsuste ja juhuste vaheline lõhe on ilmselt üks arme, mis selle plaadi ilmele omapära lisab: algselt ecolikuma, dogonitest, Nepaalist ja muust säherdusest pajatada tõotanud albumi asemel ilmus omamoodi seletuskiri. "8 ½" ja "Öös on asju" vaimus album olemata jäänud albumist.

Selles häälestuses kulgeb omajagu plaadi taktidest, kus Jay mõtleb kõigile rongidele, kust maha jäädud, täitmata lubadustele ja lepingutele, plaadi tegemise raskusele kasvava haibi surve all. Miks üldse ööd läbi riime vihtuda ja kaardimajade kujundamisega vaeva näha, kui seda ilmumisel jälle osadeks lahti võtma hakatakse või lihtsalt puid alla pannakse? Siiski on ta vist endaga suutnud rahu teha, kuna oma introspektiivsel kujul plaat nüüd valmis on.

Küllap võisid teda innustada ridades mainitud õde ja tütar, aga raske on alahinnata ka Jay-Z osakaalu. Roc Nationi ninamees moodustab umbes poole kogu plaadist ja lisaks sellele, et ta kehastab Ghostface'i Jay Electronica Raekwonile, on ilmselt tema osaluse kaudu lõpuks ka tulemus saavutatud. Oli ju Electronica ise peale mitmeid ebaõnnestunud väljakuulutamisi aastaks 2017 jõudnud väiteni, et ei usu enam albumi kontseptsiooni kui sellisesse.

Tekkeloost edasi liikudes võib öelda, et "Testimony" on igati jayelectronicalik album. Piibellikud varjundid ja poliitilised riimid, Louis Farrakhani külalisetteaste, soulilike varjunditega taustad autori enda ja No I.D., The Alchemisti ja Hit-Boy sulest. On ka seda ebakonventsionaalsust, mis Jay Electronica parimaid palu iseloomustanud: "The Blinding'i" kujumuutev trap, "Ghost Of Soulja Slimi" ja "Flux Capacitatori" tihe, mürane kõlakangas ja kontrastiks viimase kahe loo kasin minimalism. "Fruits Of The Spirit", plaadi ainus täitsa-soololugu, mis on Jay kui maailmakodaniku kvintessents: seal sulatab ta kokku isiklikud ja kollektiivsed, tänapäevased ja ajaloolised läbielamised ning läbib pooleteise minutiga vahemaa Naatsaretist Mehhiko piiri migrandilaagriteni. Lõpurada "A.P.I.D.T.A." on aga veel üks näide tema teisest tugevusest, üledramatiseerimata, aga mõjusalt otsesest emotsionaalsusest.

Tasub märkida, et "Testimony" ei ole "Act II". Ilmselt on tehtud Dr. Dre stiilis manööver, kus liiga kaaluka semantilise pagasiga nimi on targu varna jäetud. Ning kaheksa aasta tagust lugude nimekirja vaadates tegi õigesti: tollase albumiga on siin vaid üks ühine lugu, aastast 2010 pärit "Shiny Suit Theory". Nii tollelt versioonilt aastatega lekkinud paladele ("Better In Tune With The Infinite", "Road To Perdition" jm) ja muule poolikult ilmunud materjalile mõeldes jääb vaid loota, et "Act II" kunagi kogu tekkelugu ja eri versioone katva kogumikuna ilmuks, nagu The Beach Boysi "Smile'i" puhul tehti.

Natuke võib jääda kripeldama see tunne, et tegu pole selle albumiga, mida pikka aega välja kuulutati, aga ehk oli plaadi araratilik horisondil-olek osa võlust: enamik Jay Electronica kataloogist pole mingil kindlal moel välja antud, vaid on eri aegadel kuidagi lekkinud, tihti mudase miksiga poolikud, snippeti pikkused või ainult ühe värsiga lõpetamata päevikud. Täit pilti aimata laskvad välja kaevatud mullased nooleotsad. Selle alatise potentsiaaliga mängimise ja lootuste kergitamise lõbule paneb valmis tehtud lugude ilmumine oma kainestava põntsu, aga kui selle müstilise udu kadumisega harjuda, on album tugev ja kompaktne teos. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: