"Helikaja" uuris, kui ohtlikud on muusikud ja millal taastub kontserdielu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reinhard Winkler

Kevade viimane "Helikaja" uuris, kui ohtlikud on muusikud. Kas lauljate ja puhkpillimängijate tegevus aitab kaasa koroonaviiruse levikule? Mida ütlevad kahe viimase kuu jooksul tehtud uurimistööd? Millal taastub kontserdielu ning kas ja kuidas lõpetavad sel kevadel kooli muusikaüliõpilased?

Viimaste kuude jooksul on teadlased teinud mitmeid eksperimente selgitamaks, kui ohtlik siiski on koguneda orkestri- või kooriproovi, kontserdiolukorrast rääkimata.

Berliini Charité kliiniku teadlased andsid seitsme saksa orkestri palvel välja 13-leheküljelise dokumendi, kus on toodud soovitused proovides ja tulevastes esinemistes distantsi järgimiseks. Lühidalt peab selle uurimuse järgi keelpillimängijate toolivahe olema poolteist meetrit ning puhkpillimängijatel kaks meetrit. Dirigent peab seisma lähimast orkestrandist samuti pooleteise meetri kaugusel.

Bundeswehri Müncheni ülikooli teadlased professor Christian Kähler ja dr Rainer Hain tegid aga eksperimente lauljate ja orkestrantidega. Sealses vedelikumehaanika ja aerodünaamika instituudis tehtud uurimistöö esialgsed tulemused on lootustandvad, sest lauljate väljahingatav õhk jõudis ainult pool meetrit nende suust kaugemale. Teadlaste sõnul teeb see viiruse levimise äärmiselt ebatõenäoliseks. Siiski soovitavad nad hoida kooris pooleteisemeetrist vahet. Trompeti, trombooni ja eufooniumi mängimisel on õhu liikumine samuti pool meetrit. Samas klarnet, oboe ja fagott ulatuvad meetrini ning flöödid veel kaugemale. Viimastel soovitatakse selles uurimistöös katta väljalaseava marliga.

Maailmakuulsad Viini filharmoonikud teatas möödunud nädalal, et uurimus, kui kaugele muusikute hingeõhk instrumendi mängimisel jõuab, näitas, et neil pole mingit ohtu koroonaviiruse levitamiseks. Orkestrandid võtsid osa eksperimendist, kus nende ninna paigaldati seadmed, mis tekitasid väljahingamisel peene udu. Eksperiment tegi kindlaks, et muusiku väljahingatav õhk ei jõua kaugemale kui 80 sentimeetrit. Ka Viini filharmoonikud kinnitavad, et maksimaalne väljahingamiskaugus kuulub flöötidele. Samas keelpillimängijate puhul ei ole vahet, kas muusik mängib või mitte – hingamine oli täpselt sama. Uuring jõudis järeldusele, et muusikute koosmängimine ei ole ohtlik, kui nad hoiavad teineteisest vähemalt meetrist vahet.

Lääne-Euroopa ülikoolide juures tehtud uurimistöödega tutvus Tallinna tehnikaülikooli hüdromehaanika teadus- ja katselaboratooriumi juhataja Ivar Annus. "Need uuringud ütlesid seda, et umbes poole meetri raadiuses tekib õhupilv, mis paiskab nendest puhkpillidest välja, aga kui poole meetri raadiuses kedagi teist sinna õhupilve ei satu, siis sealt välja paiskavad osakesed ei ole teistele ohtlikud," võttis Annus uuringud kokku.

Kuidas hüdromehaanikud seesuguseid eksperimente teevad? Tehniliste süsteemide analüüsimisel kasutavad nad visualiseerimise metoodikaid. "Selle abil hinnati õhu liikumist ümber inimese või pilli ja vaadati, kui kaugele see õhk siis kandub," kirjeldas Annus orkestrantidega tehtud katseid.

Sarnaste eksperimentide jaoks on vaja kolme komponenti: esiteks midagi, mida suudame näha (orkestri katsete juures lisati õhku aerosooli); teiseks väga palju valgust ja kolmandaks kaameraid. Orkestrantidega tehtud katsete juures lisati õhku aerosooli, kasutati võimsaid prožektoreid ning spetsiifilisi kiirkaameraid, mis teevad näiteks 3000 pilti sekundis.

"Ja siis nende kolme asja koosluses saame hästi-hästi kiiresti üles pildistada, kuidas need osakesed hakkavad valgusvihus liikuma ja läbi selle saame hinnata hiljem kas või seda, kui kaugele õhk sellest puhkpillist läheb või kuidas see vesi torus käitub," selgitas Annus.

Olgugi, et katsed olid oma olemuselt sarnased, soovitavad ühed hoida distantsi meeter, teised suisa kaks meetrit. Kui usaldusväärsed sellised teadustööd on?

"Ma arvan, et need tulemused on tegelikult sarnased, lihtsalt järeldused on natuke erinevad lähtuvalt katse tegijast," ütles Annus. "Tõenäoliselt ühed on oma kokkuvõttes arvanud, et kui me kahe meetri raadiusesse inimesed teineteisest istuma paneme, siis oleme piisavalt turvalises kauguses. Ja teised on olnud natuke liberaalsemad ja öelnud, et piisab sellest, kui jätame pool meetrit iga orkestrandi vahele. Küsimus on lõpuks ka orkestri dünaamikas."

Annus soovitab Eesti orkestritel lisaks teadustöödega tutvumisele pidada nõu ka hoonete sisekliima spetsialistidega. "Tegelikult neid parameetreid, mida peaksime silmas pidama, on natukene rohkem kui ainult see, mis ühe inimese ümber toimub. Seetõttu ma arvan, et rusikareegel võiks olla see, et 2 + 2 reeglit võiksime järgida, aga kui tegemist on koori- või orkestriproovidega, mis toimuvad väga väikses ruumis, peame lisaks arvesse võtma ka selle, kuidas on tagatud ruumi ventilatsioon. Ka see võib mõjutada õhu liikumist kogu ruumis."

Ta usub, et Estonia kontserdisaali puhul ei ole väga palju probleeme, sest seal on õhu liikumine piisavalt tagatud ning inimeste väljapaisatav õhk ei kandu selle lühikese aja jooksul väga kaugele ega tohiks tekitada suurt ohtu.

Selleks, et öelda, millal kontserdielu täielikult taastub, puudub Annuse sõnul veel piisav teaduslik baas.

Kas ja millal taastub kontserdielu?

Asjatundlikud inimesed arutlevad veebilehtede kommentaariumides, et enne järgmist aastat kriisieelne kontserdi elu ei taastu. Ajakirjanik Neeme Raud tõi Postimehe kultuuriveergudel ilmunud artiklis välja näitleja John Malkovichi intervjuu New Work Time'sile.

"Kui inimesed ütlevad: "Tahan küll Schumanni kuulata, kuid olen liiga närvis, et istuda saalis koos 1200 inimesega, kes köhivad oma ajusid välja," siis on selge, et prognoose praegu veel teha ei saa," võttis Malkovich üldise ebakindluse kokku. Eelmisel nädalal teatas Kanadas Victorias tegutsev sümfooniaorkester, et veel poolteist aastat ei ole turvaline ega mõistlik kontserte anda. Oma otsuses toetuvad nad parimatele olemasolevatele poliitilistele ja teaduslikele nõuannetele.

Eesti riiklik sümfooniaorkester on mai algusest andud reede õhtuti kammerkontserte tühjale saalile. Orkestri täiskoosseis lähiajal Estonia kontserdisaalis veel ei kogune, kuid uue peadirigendi Olari Eltsi sõnul saab juba 1. juulil tulla lavale sellises kooseisus, mis võimaldab mängida neile olulist muusikat. Eltsi arvates oleks igati tervitatav, kui kontserdikülastajad kannaksid maski.

Dirigent Kristiina Poska ütles intervjuus Postimehele, et kõige raskem on hetkel lauljatega: neile soovitatakse praegu sotsiaalset distantsi viiest kuni seitsme meetrini. Seepärast on sümfooniaorkestrid ja ooperiteatrid väga erinevas seisus: orkestrite puhul on uusi reegleid lihtsam jälgida kui teatris.

Üks näide Washingtonist. 10. märtsil toimunud kahe ja poole tunnises kooriproovis osales üks koroonaviirusesse nakatunu. Proovi tagajärjel nakatus 87 protsenti proovis osalenutest, neist kolm sattusid haiglasse ja kaks surid. See on üks paljudest näidetest, mis tõestab, kui kiiresti uus viirus levib.

Eelmisel alustas pärast rohkem kui kaks kuud kestnud pausi väikestes kooseisudes proove Eesti filharmoonia kammerkoor. "Me ei saa eeldada, et publik tuleb saali. Need protsessid saavad olema kindlasti aeglased märtsi keskpaiga eelse elu juurde tagasi tulemisel," rääkis kammerkoori juht Esper Linnamägi.

Tema sõnul on raske öelda, millal koori järgmine kontsert toimub. "Suur küsimärk on ikkagi publiku usalduse taastamine kontsertide, etenduste külastamiseks üleüldiselt meie Vabariigis. Me peame lihtsalt jälgima olukorda ja siis vaikselt alustama tegutsemist ning lootma, et me saame taas oma publikuga kõige paremal moel kokku."

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: