Kontsertide korraldajad peavad ürituste toimumiseks hakkama peale maksma
Koroonaviiruse leviku tõttu on mitmed kontserdid ja festivalid edasi lükatud, mis paneb aga korraldajad keerulisse olukorda. Ürituste korraldamine liigub selles suunas, et korraldajad peavad nende toimumiseks hakkama peale maksma.
"Kui me arvestame ka seda, et tänavu jäävad paljud üritused või festivalid suvel ära ja need lükatakse järgmisesse aastasse, siis ühelt poolt see tähendab ju loomulikult seda, et korraldajatel jääb nii-öelda üks aasta igasugused sissetulekud teenimata," rääkis Live Music Estonia juht Henri Roosipõld "Vikerhommikus". "Lisaks sellele tõepoolest hakatakse veel peale maksma eelmise aasta töö eest ja järgmise aasta töö eest ka võib olla, olenevalt kaua kestab see olukord," lisas ta.
Olukorra teeb keeruliseks ka piletite tagastamine. "Enne kontsertide toimumist ju makstakse ära riigile piletite pealt käibemaks, vahendustasu, turunduskulud on kõik tehtud, et tegelikult näiteks suvefestivalide mõttes on aasta aega tööd ette tehtud ja tegelikult juba piletite pealt kõik tasud riigile ja piletimüügi vahendusfirmadele tasutud," selgitas Roosipõld.
Tagasiostetud piletite pealt tuleb aga maksta piletimüügivõrkudele vahendustasu ja kui üritust uuesti korraldama hakatakse, tuleb ka taas riigile tasuda. "See kulude hulk läheb nii suureks, et kuidagi selline arusaam luua, et kuidas nendega [piletitega] toimida, oleks hästi vajalik," rääkis Roosipõld.
Ta lisas, et mitmetes riikides on piletite tagasiostmise kohta kehtestatud eraldi reeglid. Näiteks Lätis ja Leedus öeldi, et eriolukorra ajal pileteid tagasi ei osteta. Sellega oodatakse eriolukorra lõpuni, sest siis saab kindlalt öelda, kas ja millal mõni üritus toimub. Belgias saab pileti tagasi müüa vaid siis, kui inimene tõestab, et ta uuel toimumisajal osaleda ei saa.
Roosipõld rääkis ka, et Eestis sai muusikavaldkond kriisiabi kultuuriministeeriumi jagatud neljast miljonist eurost. Sellest summast 1,8 miljonit jagati neile, kes olid kultuuriministeeriumilt ka varem toetust saanud ja 2,2 miljonit jagati neile, kes sealt varem toetust saanud polnud. "Sellest said paljud abi, küll aga tuleb ka nentida, et ministeerium lõi teatud piiranguid, mis natukene võib olla noh… et kõikide suurkorraldajateni see abi ei jõudnud või jäi ka teatuid muusikuid ja korraldajaid välja nende piirangute tõttu," rääkis Roosipõld.
Ta lisas, et muusikavaldkonna toetamine ongi keerulisem, sest eraettevõtjaid on palju. "Kui ülejäänud kultuur toetub suuresti nii-öelda ka riigi toele tavaolukorras, siis muusika valdkonnas tõesti see valdav osa on siiski eraettevõtjate õlgadel," tõdes Roosipõld.
Kuigi suuremad festivalid ja kontserdid jäävad sel suvel ära, on väiksemate kontserdite korraldamine siiski võimalik. "Me suhtleme väga tihedalt ka teiste Euroopa kontserdi assotsiatsioonidega ja tegelikult konsensus on, et ikkagi kui keegi midagi korraldab, siis valdavalt see näitab nii-öelda head tahet, soovi seda majandust käivitada. Aga ikkagi korraldajad ja kontserdipaigad jäävad suure löögi alla siiski, sest seda majanduslikult otstarbekult korraldada selliste piirangutega on üsna keeruline," tõdes Roosipõld.
Toimetaja: Victoria Maripuu