"Kunstihoone on väga heas seisus," ütles Paul Aguraiuja ERR-ile ja lisas, et Kunstihoones on ülitugev programm ning sellega on rahul nii kunstnikud kui publik. "Ma näen seda, et kunstihoone väärib olemast veel populaarsem, tahan teha Kunstihoone veel avatumaks, et inimesed tuleksid sinna julgemalt sisse."

Aguraiuja soovitab, et Kunstihoonesse tuleksid ka need inimesed, kes ei saa võib-olla nii hästi aru kaasaegsest kunstist. "Tahan, et neil oleks koht ja võimalus, kus neid natukene aidatakse," tõdes ta ja kinnitas, et varem on ta nii teatrit kui seriaali tehes alustanud tühja koha pealt, teadmata midagi konkreetsest skeenest. "Nüüd on kolmas kord täiesti nullist alustada, seekord ma tunnen, et mul on väga vedanud, sest mul on ümber juba tugevad kuraatorid."

"Seal on olemas see meeskond, kes teab väga palju kunstist," kinnitas ta ja rõhutas, et tema kui Kunstihoone juhi töö on luua nende jaoks võimalikult head tingimused, et nad saaksid särada. "Mina ei sekku kunstihoone programmi, aga kindlasti tõstatan diskussiooni, et kas me võiksime olla veel avatumad."

SA Kunstihoone nõukogu esimees Maria-Kristiina Soomre sõnas, et kunst pole midagi muust maailmast eraldiseisvat. "Kui me kultuurist räägime, siis nii teater kui film, milles Paulil on väga palju kogemusi on meile südamelähedased kui ka valdkonnale lähedased teemad, nii et tal ei ole vaja pikalt sisse õppida," kinnitas ta.

Samuti leidis Soomre, et nad otsisid väga head universaalsed juhti inimestele ja valdkonnale, kes looks kunstnikele, kuraatoritele ja kunstipublikule need tingimused, kus kõigil on hea kokku tulla ja kunsti keskel olla. "Eesti kunstiväljal on Kunstihoone üks kindlustatumaid ja paremas rahalises seisus asutusi, aga see ei tähenda, et seal oleks paradiisi õitseng," tõdes ta.

"Kindlasti peab tegelema ka selle uue olukorraga, et kuidas uutes oludes kunsti vaadata ja näidata," nentis Soomre.