Nutitelefonide ajastul, mil inimeste tähelepanule on meeletu konkurents, suudavad viimast võita tahes tahtmata vaid nutikamad. Pole saladus, et maailmakuulsate mammutbrändide turunduseelarved küündivad sadadesse miljonitesse, kuigi bränd on juba kümneid aastaid tagasi üleilmse tuntuse saavutanud. Põhjus on väga lihtne: tuleb olla värske, uuenduslik ja mis kõige tähtsam – järjepidevalt pildil. Seegi, et mis tahes moevoolu taga seisab sageli gigantne turundusplaan, on avalik saladus.

Kuidas juba mitmendat aastat ülekeemise äärel seilanud maailmamajandus veel loetud kuud tagasi üha võidukamalt buumiharja uusi tippe vallutas, oli pehmelt öeldes muljetavaldav, kuniks koroonakriis selle märtsis ootamatult seiskas. "Hiljemalt paari nädala jooksul maabub kogu meie lennukipark", "Toimus sajandi suurim börsilangus",  "Nafta hind kukkus miinusesse", on need vaid valik varakevadel ilmunud pealkirjadest, mida aasta alguses ei osanud isegi kõige pessimistlikumad majandusprognoosi ette kuulutada.

Paar aastat pärast 2008. aasta finantskriisi algust ütles Bill Gates kuldsed sõnad: "Edu on kehv õpetaja, see ahvatleb inimesi mõtlema, et nad ei saagi kaotada." Seda, kui palju edu ja jõukust koroonakriis tänaseks röövinud on, ei oska veel keegi öelda. Väide, et me nüüd muutunud elukeskkonnas elame, on samuti ennatlik, sest maailma lukku keeramise hinna arvutamiseks on möödas liiga vähe aega.

Iga uus olukord on pelgalt sellepärast kasulik, et paneb meid proovile. Nende kahe kuu kestel, mil olime piltlikult väljendades kodudesse aheldatud, leiab ka arvukalt positiivset. Paljudel tekkis aeg ja võimalus lihtsalt puhata, mõelda, iseendasse vaadata. Üsna pea tüdineti ekraanidest ja avastati metsad ja rabad. Tagasi koju naastes sirutasid ökostunud puhkajad üha segadasemini käe raamatu järgi.

Uurides Eesti suurimate raamatumüüjate kuu kokkuvõtteid tundub fakt, et raamatute müük kohati isegi tõusis, lausa uskumatuna, aga nii juhtus. Uueks normaalsuseks sai raamatute pakiautomaatidesse tellimine, mis on sisuliselt lihtne ja mugav. Ka e-raamatute laenutamine, mida Tallinna Keskraamatukogu lugejatele praktiliselt koroonakriisi esimestest päevadest koguni üleriigiliselt võimaldas, kogus järjest enam populaarsust.

Kuigi teatud hulk inimesi e-raamatuid päris raamatuteks ei pea ja neid sihilikult ei loe, pole ju suures plaanis vahet. Tähtis on see, et karantiiniaeg tõstis raamatud taas au sisse. Mis saakski sellest veel positiivsem olla!