Age Veeroos osaleb Beethoveni aasta suursündmusel Saksamaal
Ludwig van Beethoveni sünnilinnas Bonnis toimub tema 250. sünniaastapäeva tähistamisel erakordse haardega klaverimuusika sündmus, mille sarnast polnud korraldatud ei helilooja eluajal ega ka ligemale kahe sajandi jooksul pärast tema lahkumist. Suursündmus hõlmab sadu Beethovenist inspireeritud uue klaverimuusika kontserte aastatel 2013 kuni 2020.
Age Veeroos. Imaginäre Sonate op. 53 – "250 piano pieces for Beethoven".
Pala on inspireerinud Beethoveni klaverisonaadi nr. 21 op. 53 ("Waldstein") alguse muusika: nagu ümisetaks endamisi Waldsteini sonaadi algust, aga täpselt ei mäletata, millised noodid olid. Pingsalt meenutada püüdes peaaegu puudutataksegi ammustest aegadest pärit muusikat, mis kättesaamatu ja põgusana ikka ja jälle käest libiseb... Alguse teema on rütmiliselt äratuntav, ent "õigete" nootide asemel kõlavad keelte kaasamisel kirkad ja kiiresti vahelduvad ülemhelid – nii kirjutab Age Veeroos oma uue klaveripala kohta.
Selle, lausa hiiglasliku klaverimuusika-maratoni algataja, organisaator, pianist-moderaator, toimetaja, produtsent ning trükis kaasavaldaja on nimekas muusikategelane, Bonnis elav Susanne Kessel. Ta tellis enam kui 250 heliloojalt (250 on tähtpäeva-aasta number) uued klaveriteosed Beethoveni mälestuseks ning toob need Bonni saalides ka esiettekandele. Valitute hulgas, kes said austava tellimuse, on Eestist ainsana helilooja Age Veeroos.
Susanne Kessel sai kokku 261 uut klaveripala(!), igalt heliloojalt ühe, 47 riigist üle maailma. Rahvusvaheline kompositsiooniprojekt kannab nimetust "250 piano pieces for Beethoven" ning realiseerub kaheksal aastal 2013-2020. Maratoni kõige esimese esiettekandena mängis Susanne Kessel Šveitsi-Saksa helilooja Dennis Kuhni pala "Ludwig's harp" 18. oktoobril 2013 kontserdil Deutsche Welle fuajees Bonnis.
Uued teosed on kõlanud ja kõlavad kuni novembrikuu lõpuni Susanne Kesseli sadades kontserdikavades Bonnis, hiljem ka saalides Bonnist kaugemal. Kõik saabunud teosed salvestas ta ka Westdeutsche Rundfunkis (WDR), saates salvestised heliloojatele viseerimiseks. Palad on kirjastanud Editions Musica Ferrum Londonis. Kogu hiigelmaterjal on jaotatud kümnesse kogumikku, neist igas 25-30 pala. Köite sees on heliloojad tähestiku järjekorras, köited on moodustunud tellimuste ning nootide saabumise reas. Age Veeroosi klaveripala leiab 9. köitest. Kõik, mis ilmunud, on kohe ka müügil, nt maksab noodiraamatu üks trükiköide 40 eurot.
Susanne Kessel oli juba enne Beethoveni maratoni silma paistnud oma huvitavate ja mahukate projektidega. Beethoveni oma kõrgub nende kohal kui "tõeline muusikaline Mont Blanc", kirjutab juba 2015. aasta lõpul helilooja ja pianist Moritz Eggert, kes on ka ise ühe pala autoriks. Kogumik annab ülevaate XXI sajandi algusveerandi klaverimuusikast kogu maailmas. 2016. aastaks oli suurväljaande esimene köide juba ka CD-l.
Tähelepanu, poolehoid ja vastukaja, mis Susanne Kessel oma ettevõtmisega on leidnud, muidugi veel niisuguses mahus ja hõivatuses, lausa hämmastab. Uute klaveriteoste autorite hulgas on kümneid meie kaasaja tuntumaid heliloojaid. Enamjaolt on need pärit saksa keeleruumist, Beethoveni sünnimaalt Saksamaalt. Pole kaasatud Soome, Läti, Leedu, Venemaa, Balkanimaade heliloojaid, kogu ida-Euroopat esindab vaid Rumeenia. Palade autorid on sündmuse kodulehel sisukalt annoteeritud, nii nende loomingulood, selgitused uue pala kohta, ka arvamised Beethoveni muusikast tänapäevases kontekstis. Piisab avada vaid käputäis annotatsioone, ning juba vaimustume niivõrd eripärasest, samas tõeliselt aktuaalsest materjalist. Tegemist on harukordse ja omalaadse Beethoveni-leksikoniga, nähtud läbi meie kaasaja nimekate heliloojate silmade. Juba palade pealkirjad on põnevad, rääkimata sellest, mis tuleb edasi – 261 pühendust Beethovenile. 8. köites on palad noortelt, 10-19-aastastelt heliloojatelt, noorte kogumik ilmus ka trükist 2019. aasta detsembris. Age Veeroosi köites nr. 9 on üks tuntumaid Saksamaal elav rumeenlanna Violeta Dinescu.
Kuidas juhtus, et paljude maade heliloojate hulgast on suurprojekti kaasatud vaid Eesti üks huvitavamaid kammermuusika autoreid, Age Veeroos. Age ise ütleb, et ta ei oska sellele vastata. Susanne Kessel pöördus Age Veeroosi poole esmakordselt 2018. aasta sügisel, olles tutvunud tema klaveripalaga "Sul tasto" (2008). See oli talle meeldinud ning ta avaldas soovi, et Age kirjutaks uue pala ka Beethoveni projekti jaoks. Ametliku kutse ja projekti tutvustuse saatis Kessel talle 2018. a novembris, Age teos valmis sügiseks 2019. Aasta lõpus salvestas Susanne selle ning tegi avaliku esiettekande 30. jaanuaril 2020 kontserdil, mis toimus Bonnis Beethoveni gümnaasiumi saalis. 9. köide ilmus trükist 13. märtsil 2020, ära jäi kontsert 18. aprillil, kuhu Age Veeroos oli plaaninud oma pala ettekandele kohale minna, nüüd sõidab ta Bonni kontserdile oktoobrikuu keskel.
Susanne Kessel ütleb, et Beethoven on viirusest mõõtmatult võimsam, viirus ei suuda halvata tema muusikalist suursündmust. Selle aasta alguskuudel sai ta anda üksteist kontserti (ka Monheimis, Kölnis, Wuppertalis, Duisburgis ja Augsburgis), märtsis-aprillis kontserte ei toimunud, 13. mail jätkas pianist suursarja Luxembourg'i filharmoonia kammersaalis, 15. juulil on kontsert nt isegi Norras Sandefjordis. Igaks kontserdiks kavad muutuvad ning ridamisi on neile kutsutud uued ja uued heliloojad palade autoritena. Maratoni viimane kontsert leiab aset 28. novembril Bonnis Beethoven-Hausi kammersaalis. Ettekandel on siis 12 helilooja teosed, õhtu algab kolme lühiloenguga. Nende hulgas, kes tol päeval pidulikult finišilindi läbivad, on Oliver Drechsel, Wolfgang Fuhr, Alexandra Klein, Robert HP Platz (tema pala nimi on "Kessel"), Anno Schreier, Martin Tchiba ja Frank Zabel Saksamaalt, Matt Herskowitz USAst... Toimub ka afterparty, mille sisustavad Fuhr ja Herskowitz omaenda jazzmuusikaga.
Esimese kõrgkoolidiplomi sai Võrust pärit Age Veeroos saksa filoloogina Tartu ülikoolist. Tartu stuudiumi ajal täiendas ta end saksa keele alal ka Göttingeni ülikoolis. Järgnesid muusikaõpingud Tartus Elleri-koolis ning Tallinnas muusikaakadeemias. Ta on muusikamagister ning lõpetamas doktoriõpet Tallinnas. Oma olulisemateks õpetajateks peab ta Eino Tambergi ja Helena Tulvet Tallinnas EMTA-s ning Wolfgang Rihmi Karlsruhe muusikakõrgkoolis Saksamaal. Paljude meistrikursuste reas on talle olnud andvamad need, kus professoriteks olid Salvatore Sciarrino, Michael Finnissy ja Betsy Jolas.
Enne nüüdset Beethovenit Bonnis on Age Veeroos olnud ja tunnustatud mitmetel loomingulistel ettevõtmistel Saksamaal: Tübingeni ülikoolis, Leipziger Sinfoniettaga Berliini Filharmoonias, Hannoveri Staatsoperis, projektis Operare 2010 taas Berliinis, ka kontsertidel Prantsusmaal, Soomes, Bulgaarias, Ungaris, Poolas, Itaalias, Suurbritannias jm. Tema teoseid on olnud paljude Eesti muusika päevade ja teiste uue muusika festivalide kavades. Kui tahta teada, missugust muusikat pärast mitutpidi ekslemisi (Age enda hinnangut mööda) ta kirjutab praegu, peab kuulama kammerteoseid alates 2018. aastast, nagu "Schattenseele", "Külmking" või "Mõttelõng". "Üldiseloomustusena sobib mulle määratlus: psühholoogiliselt laetud stiil", ütleb Age ja jätkab: "kaemuslikud ja kuhjuvad pingeväljad, ka nende vastandamine (nt "Külmking" ja "Schattenseele"), mängija füüsiliste võimete kaasamine, kohati valuläve piiril (nt "Imaginäre Sonate op. 53").
Alates 2017. aastast olen intensiivsemalt kasutanud ka elektroonikat. Kombineerin seda sageli just ühe-kahe instrumendiga lugudes, tehes tihedalt koostööd mängijatega ja uurides paremaid viise ideede teostamiseks." Age Veeroosiga lähemaks tutvumiseks on tingimused soodsad, tal on väga hea koduleht, ta muusikat on üles pandud Soundcloud'is ja mujalgi.
Age peab end vabakutseliseks heliloojaks, kuigi ligi veerandi kogu energiavarust võtab ikkagi ka õpetamine Tartus Elleri-koolis (kompositsioon ja muusikatehnoloogia) ning Tallinnas EMTA-s (elektroakustiline looming ja orkestreerimine), lisaks veel paar muud kohustust.
Nagu Jüri Reinvere tõi Beethoveni taas Eestile ja Tallinnale lähemale oma ooperiga "Minona" helilooja arvatavast tütrest, nii on Age Veeroos Eestist viinud saadud kutse ja oma osalemisega Susanne Kesseli projektis Beethoveni tema sünnilinna ja Saksamaale. Arvan, et Susanne Kessel võis saada Age Veeroosi oma vaatevälja just tänu kuulsale heliloojale ja professorile Wolfgang Rihmile, kelle õpilastest ka paljud teised on Beethoveni praeguse suurprojekti osalised.
Toimetaja: Valner Valme