Tänavu möödub 250 aastat ülikooli kunstimuuseumi rajaja ja pikaaegse raamatukogu direktori Karl Morgensterni sünnist. Morgenstern oli mees, kes kogus ülikooli kunstimuuseumisse nii palju gemmivalandeid, et muuseumirahvas pole siiani suutnud neid korralikult üle lugeda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näitusele on neid välja pandud ligikaudu 15 000.

"Gemm on valmistatud poolvääriskivist või vääriskivist, vahel ka teokarbi peale lõigatud väikene pilt, kujutis, mis sai alguse juba mitu tuhat aastat tagasi. Kasutati pitsatikivina või lihtsalt ilukivina, sõrmusekivina ehetes. Tal oli mitte väga lai kasutusala, aga neid ikkagi valmistati palju," rääkis kuraator Jaanika Anderson.

Näituse kogu on Euroopas üsna haruldane. Kuna paarsada aastat tagasi oli visuaalset õppematerjali vähe, kasutas Morgenstern gemme kunstiajaloo õpetamisel. Tol ajal fotoaparaati ei tuntud ja seetõttu võlgneme suuresti just gemmidele teadmise selle kohta, millised võisid välja näha valitsejad ja teised ajaloolised isikud.

Näitusel eksponeeritakse hinnaliste antiiksete gemmide koopiaid. "Meil on Viini kunstimuuseumist tellitud originaalidest väga head fotod ja siis me oleme välja pannud kipsist koopiad. Kolmandana on veel gravüürid, mida kasutati ka ühe vahendusmeediana, et pilti näidata. Me ju räägime fotograafia eelsest ajastust. Kuidagi tuli ju midagi jäädvustada ja see tundus olevat täiesti asjakohane," ütles Anderson.

Toona võis ühe gemmi tegemiseks kuluda nädalaid, mõnel juhul isegi kuid. Tänapäeval on kivilõikekunst unustusse vajunud, kuid mitte väljasurnud.

"Kõik, mis vanasti tehti käsitsi puuride, lihvide ja erinevate metallist töövahenditega, saab tänapäeval teha laseritega, mõne minutiga. Aga see muidugi muudab oluliselt gemmi hinda. Käsitöö on siiski käsitöö," ütles Anderson.

Näitus jääb avatuks tuleva aasta märtsikuuni.