Pärnu muuseum võtab teemaks lasteaia
Pärnu muuseumi ajutiste näituste saalis avatakse 20. juunil kaks lasteaiateemalist näitust, kus pere suuremad saavad meenutada ja pisemad avastada.
Nostalgiast pungil näitus "Suureks kasvamise kunst. Pärnu koolieelsete lasteasutuste ajalugu" toob külastajateni lasteaedade argitoimetused ja ajaloo. Oma tööpäevi meenutavad Pärnu praegused ja kunagised lasteaednikud. Võtame kokku lasteaia päevaplaani, toidud, mängu ning õppimise lood. Näitus pakub pere pisematele võimalust avastada ja õppida, ning täiskasvanutele toob kindlasti mõtteisse oma lasteaiamälestused. Need mälestused saab kohapeal ka kirja panna ning seinale kinnitada.
Tänavu täitub 180 aastat lasteaia idee sünnist. Lasteaia (Kindergarten) idee ja mõiste käibele toomise alguseks peetakse 1. maid 1840. aastal, mil Friedrich Fröbel pöördus avalikkuse poole üleskutsega asutada suur ühisus eesmärgiga asutada kõikjal üle Saksamaa eelkooliealistele lastele kasvatusasutusi, mis: hoolitseksid sobivate mänguasjade propageerimise eest; valmistaksid ette väikelapse kasvatajaid; korraldaksid emade hulgas pedagoogilist selgitustööd.
Nimetus "lasteaed" olevat Fröbelile mõttesse tulnud ühel jalutuskäigul. Ta leidis, et lapsed peaksid seal kasvama "… nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega."
Lasteaias veedetakse vaid mõni aasta, ometi saadavad mälestused sellest ajast meid läbi elu. Näitus avab Pärnu keskuslinna lasteaedade ajaloo loomisest tänapäevani. Lisaks uuritakse lasteaiakultuuri muutumist, millised kombed on aga jäänud aegade algusest ning millistest on tänaseks loobutud.
Kuid lasteaed pole vaid aed ja lapsed selles. Aias on maja. Milliste projektide järgi ja milliseid maju on ehitatud lasteaedadele viimase saja aasta jooksul, näeb Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud näitusel "Kes aias? Kes aias? Moodsad lasteaiad", kus on esitatud ka Pärnu lasteaedade arhitektuurilahendused. Näitus annab sissevaate ligikaudu sajandi jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse, mille hulgast leiab näiteid, kus uuenduslikud ruumiideed põimuvad harmooniliselt kasvatuslikega.
Uute hoonete kavandamisel lasub tähelepanu lapsekogemusel ruumist, mis pakuks talle avastamisrõõmu, reageeriks tema tegevusele ja oleks turvaline. Näituse sisu aitavad edasi anda erinevad meediumid nagu maketid, filmiklipid, joonised ja lelud. Lasteaiaarhitektuur on pannud tegijad parasjagu proovile, peegeldades ühiskondlikke muutusi ja sõltudes oma aja pedagoogilistest lähtekohtadest. Inspireerivas lasteaias, nagu neid rajatakse tänapäeval üha enam, on tähelepanu seevastu lapse kogemusel ruumist.
Ootused lasteaedade ruumi kvaliteedile on 21. sajandil kasvanud. Selle nimel on korraldatud mitu edukat arhitektuurivõistlust. Aina sagedamini kaasatakse lasteaia loomisse lai ring asjatundjaid: koostellija ja arhitektidega teevad parima tulemuse nimel tööd ka pedagoogid ja liikumisspetsialistid. Hea lasteaia arhitektuuris näib kehtivat põhimõte "Koostöös peitub jõud". Lasteaedade valdkonnas on maad võtmas mõtteviis, et lasteaia hoone ja selle hoov on tervikuna koht, kus väike inimene saab mängida ja katsetada ning ruumi oma soovi järgi muuta.
Ka mängu roll pole neis enam piiratud rühmaruumide ja õuega. Uueneva õpikäsituse taustal peetakse tähtsaks, et laps õpiks ise mängu kaudu. Üldpädevuse osad nagu kohanemisvõime, ettevõtlikkus, suhtlusoskus ja loomingulisus on vahendid, millega laps valmistub tulevikuks. Selles toetab ja võimaldab arhitektuur nii tema kui õpetaja tegevust.
Näitused jäävad lahti 27. septembrini.
Toimetaja: Valner Valme