Kirjastaja Tiina Kaalepi ja Siima Škopi koostöö algas kaheksa aasta eest, kui anti taas välja Wilhelm Hauffi "Väike Mukk". Kokku on Hea Lugu toonud lugejate ette 14 raamatu uustrükid.

"Keegi ei võtnud seda "Väikest Mukki" illustreerida. Keegi ei tahtnud seda, sest seal oli nii palju rõivaid, mida ei osatud teha, aga kuna tema oli sõjaaja veetnud piirkonnas, kus oli sarnaseid seoseid, siis ta tegi seda uhkuse ja rõõmuga," rääkis Kaalep "Aktuaalsele kaamerale".

Tänu Siima Škopi põhjalikule arhiivile kasutatakse kordustrükkide tegemisel hästi säilinud originaaljoonistusi. Arhiivist on tulnud välja ka üllatusi – näiteks selgus, et Okasroosikesest on kaks versiooni. "Kui otsustati "Okasroosike" välja anda, siis telliti kaks versiooni – blondi ja brünetiga," selgitas Kaalep.

Siima Škopi tütar Zoja Mellov mäletab hästi ema illustratsioonide saamislugusid. "Näiteks "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" – me käisime looduses hundikuristikus ja ma mäletan, kui ema istus ja joonistas," rääkis Mellov.

"Une-Mati rannakülas" sündis aga laste silme all Käsmus, kus nii raamatu autor Dagmar Normet kui ka Siima Škop aastakümneid suvesid veetsid. "Väga loominguline oli see õhkkond, sest kui ema parasjagu lesta ei praadinud, siis ta joonistas," meenutas Mellov.

Ka kunstniku enda lastel polnud raamatukaante vahelt pääsu. "See oli Majakovski "Kelleks saada?" värssraamat ja siis oli meil kannatlikkkust, vennaga istusime ja poseerisime," rääkis Mellov.

Siima Škopi sajandat sünniaastapäeva tähistatakse lisaks äsja ilmunud raamatukassetile ka näitustega Käsmus ja Eesti Rahva Muuseumis.