Seadusemuudatusega võtaks rahvaraamatukogude arendustegevuse üle rahvusraamatukogu
Kultuuriministeerium töötab seadusemuudatuste kallal, mis korrastaksid Eesti rahvaraamatukogude võrku nii, et näiteks rahvusraamatukogu saab arendustegevuste koordineerimise ning järelevalve tegemise ülesanded. Erinevate osapoolte tagasiside põhjal pole aga rahvusraamatukogule ülesannete juurde andmine kõige parem mõte.
Nii Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid kui ka Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialist Kristi Vals ütlesid ERR-ile, et raamatukogude korraldusega seotud seaduse muudatused on iseenesest positiivne samm. Viimastest muudatustest on möödas pea kümme aastat.
Samas on väljatöötamiskavatsuses mitmeid punkte, mis häirekella nii Luhalaiu kui Valsi peas tööle panevad. Üks neist on mõte, et nii raamatukogudele riigieelarvest antava arendustoetuse jaotamine kui ka rahvaraamatukogude üle haldusjärelvalve tegemine üle anda Eesti Rahvusraamatukogule.
"Rahvusraamatukogu on siiski eraldiseisev avalik-õiguslik juriidiline isik, kes on siis Kultuuriministeeriumi alluvuses," selgitas Veikko Luhalaid ja lisas, et seal võib tekkida nende hinnangul liigne sekkumine kohalike omavalitsuste autonoomiasse ja enesekorraldusõigusesse. "Tegelikult Kultuuriministeeriumi hallatav asutus ei tohiks tegeleda konkreetselt omavalitsuse raamatukogu struktuuri, raha kasutamise ja kontrolliga."
Kristi Vals lisas, et ka Võrumaa inimesed pigem seesugust muudatust ei toeta. "Kuna ollakse arvamusel, et rahvusraamatukogu ei pruugi nii hästi teada rahvaraamatukogude vajadusi ja need otsused võivad minna hoopis teadusraamatukogude kasuks," tõdes ta ja kinnitas, et kardetakse ka arendustegevuse toetuse vähenemist.
Lisaks tsentraliseerimisele tekitab eriarvamusi näiteks ka ettepanekud selle kohta, et raamatukogud peaksid lahti olema kindlatel kellaaegadel ja 500 elanikuga teeninduspiirkonnas võiks tulevikus olla üks rahvaraamatukogu.
Valsi sõnul peaks muudatustele lähenema piirkonna eripärast tulenevalt. "Pigem võiks raamatukogu asukoht sõltuda hoopis ajalisest kaugusest või asustustihedusest ja kindlasti peaks see mudel arvestama ka tänapäeva inimeste liikumisharjumusi," sõnas ta. Ka Luhalaid tõdes, et raamatukogu teeninduspiirkonna kujundamisel tuleb olla paindlik. Näiteks usub ta, et mõnes kohas võiks rakendada hoopiski liikuva raamatukogu ideed.
Kuna Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm viibis puhkusel, polnud võimalik tema käest eeltoodud punktidele kommentaari saada. Varasemalt on aga Talihärm ERRile öelnud, et maaraamatukogude kaotamise plaani ministeeriumil kindlasti ei ole ning Eesti Rahvusraamatukokku peaks suhtuma kui koostööpartnerisse, kellega koos pakutav teenus veel paremaks teha.
Toimetaja: Kaspar Viilup