Arvustus. Kuidas hundikapitalismis ellu jääda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lühisarja
Lühisarja "Dérapage" ("Inhuman Resources") peategelane meenutab Tõnu Karjatsele menusarja "Breaking Bad" Walter White'i. Autor/allikas: kaader sarjast

Telesari

"Inhuman Resources"

(Prantsusmaa, 2020–)

Looja Ziad Doueiri

Osades Eric Cantona, Suzanne Clément, Alex Lutz

Äsjalõppenud juunikuu viimasel päeval teatas Prantsuse lennukitootja Airbus plaanist koondada 15 000 töölist. Teade tekitas protesti isegi Prantsusmaa rahandusministeeriumis, kes palus ettevõttel plaan üle vaadata ja kasutada pigem valitsuse võimaldatud meetmeid raskustesse sattunud ettevõtetele, et massilisi koondamisi ära hoida. Filmides on vallandamiste temaatikat ja seeläbi kapitalistliku ühiskonnakorralduse inimvaenulikkust käsitletud korduvalt, ühe värske näitena sobib hästi Prantsuse telesari "Dérapage" (2020–), mis Netflixis on leitav pealkirjaga "Inhuman Resources".

Tõsielusündmustest inspiratsiooni saanud minisarjas kavatseb majandusraskustesse sattunud fiktiivne lennukitootja lõpetada tootmise ühes väikelinnas ja koondada tuhandeid inimesi, mis tähendaks riiklikku skandaali. Sealjuures otsustab Pariisis, La Défensis, istuv noor tegevjuht teha eksperimendi ka juhtkonna tasemel, lavastades inimröövi, et välja selgitada tema plaanidele truuks jäävad juhatuse liikmed. Et aga ise end afäärist taandada, vajab ta tankisti, kes justkui nn terroriste juhiks. Avaliku konkursi kaudu satub selleks 57aastane töötu, habemesse kasvanud Alain Delambre (Eric Cantona), kes osutub tõepoolest nn jokkeriks, vallandades ettearvamatute tagajärgedega sündmuste jada.

"Dérapage'i" alus on prantsuse kirjaniku Pierre Lemaitre'i romaan "Cadres Noirs" (2010), mis lähtub tõestisündinud eksperimendist 2005. aastal, kui üks telejaama juht otsustas lavastatud inimröövi kaudu panna proovile oma alluvad. Minisarja "Dérapage" loojad läksid siit aga edasi, tuues ekraanile kapitalistlikule ühiskonnale iseloomuliku konflikti ülbe, inimlikkusest kaugenenud ülemuse ja alluva vahel, kel pole õigupoolest enam midagi kaotada. Alain Delambre on omamoodi prantslaslik vaste legendaarse telesarja "Breaking Bad" (2008–2013) peategelasele Walter White'ile. Mõlemad on keskeapiiri ületanud ja pealtnäha oma parema vormi juba kaotanud mehed, kes seisavad silmitsi puuduse ning sotsiaalse ebaõiglusega. Tõsi, Alain Delambre on moraalses plaanis vastuvõetavam kui kuritegelikuks väikeettevõtjaks tõusev Walter White, kuid nad mõlemad peegeldavad läänemaailma maskuliinse ühiskonnakorralduse humanistlikku kriisi. Mees teeb, mis ta suudab, et end tõestada, märkamata sealjuures, et ohvriks toob ta ka omaenda perekonna. Ka Alain Delambre astub samme, mis viivad ta oma pere juurest hoopis kaugemale, ehkki tema eesmärk on hoopis vastupidine.

Pikka aega Quentin Tarantino meeskonnas töötanud režissöör Ziad Doueiri näitab Delambre'i arengut kahjutust pensionieelikust kavalaks ausaks vargaks. Eric Cantona kehastab saatuseotsi enda kätte võtvat meest naturaalse usutavusega, ta on nurka aetud aga veel piisavalt vastupidav, et alandustele vastu astuda ja nõuda seda, mis talt võetud. Delambre sümboliseerib lihtsat tööinimest, kes heas usus on pühendanud kümneid aastaid lojaalselt oma tööandjale, lootes väärilist vastutasu vanadusepõlves. Kui see aeg aga kätte jõuab, selgub, et sellised lootused on naiivsed ja sind visatakse tänavale, kui oled oma tarbimisaja ületanud. Delambre näitab, et kaubanduslikud sildid "kõlblik kuni" või "parim enne" pole inimeste peal rakendatavad ja hundikapitalismi saab kavalusega ka oma kasuks pöörata. Muidugi loob robinhoodilik Delambre endale hulga vaenlasi ja kuueosalisele minisarjale võib oodata järge. 

"Inhuman Resources" ehk "Dérampage" on kiire vaatamine – 40–50 minutilised osad on üles ehitatud peamiselt psühholoogilisele pingele, vägivald on ootamatu ja tõhus ning vaatamata mõnele poolikuks jäänud tegevusliinile hoiab sari vaatajat oma kütkes.

Netflixi valikus osutab Mandarin Televisonilt ja ARTE-lt sisse ostetud sari taas voogedastusplatvormi tahtele leida maailmast algupäraseid, võimalikult värvikaid ja kõnekaid lugusid. Samuti näitab "Inhuman Resources" dokumentaalsete draamasarjade potentsiaali tuua läbi põnevusfilmidele omase võtete vaatajani ka tõsisemaid probleemiasetusi.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: