FUFF-i korraldaja: tahame soome-ugri rahvastele näidata, et nad on erilised
Võrumaal Sännas algab neljapäeval 7. Soome-ugri filmifestival, kus on tänavu fookuses kodanikuaktivism ja mille eesmärk on jätkuvalt kinnitada soome-ugri rahvastes teadmist, et nad on erilised ja innustada neid oma keeles filme tegema. Film on väga hea formaat kultuuri säilitamiseks, leiab festivali kunstiline juht Edina Csüllog.
Csüllogi sõnul on see tahe maailma mingil viisil parandada, mis teda seda festivali jätkuvalt tegema innustab. "See on minu isiklik panus, et ma teen seda festivali ja ma tahan seda edasi teha ja kasvatada, et inimesed saaksid aru, mis olukorras maailm on ja kuidas me saaksime ise midagi ära teha."
Ta märkis, et maailmas toimuva osas ei saa kitsalt vaadata ainult seda, mis olukorras on soome-ugri rahvad, vaid üldiselt seda, mis olukorras me inimestena oleme, näiteks keskkonnaga seoses – mida me sööme, kas meil on puhas toit ja õhk.
"Kõik on seotud kõigega. Me ei saa eraldi võtta ainult keele hävimist. See kõik puudutab mind väga sügavalt ja ma tahaksin, et teised ka saaksid aru, et on viimane hetk midagi teha."
Selle aasta festivalil ongi fookuses kodanikuaktivism ehk mida iga üksik inimene saab teha, et maailm oleks parem, puhtam ja ilusam koht.
"Me arutame neid teemasid muidugi läbi filmi- ja soome-ugri prisma. See festival saab seekord olema väga huvitav. Meil jääb küll Venemaalt soome-ugri rahvaid tulemata, aga tuleb suur hulk neid soome-ugri rahvad, kes elavad Eestis. Tulevad filosoofid ja mõtteinimesed, kes arutavad neid teemasid põhjalikumalt."
Csüllog rääkis, et kui nad hakkasid aktivismiteemat harutama ja lahti kerima, siis pöördusid nende poole viimasel hetkel paljud inimesed, kes tahtsid samuti festivalil midagi seoses oma erialaga teha. "Me võtsime kõik nad vastu. See teebki festivali väga mitmekesiseks ja igaühele huvitavaks."
Ta tõi kavast välja näiteks lavastaja Kersti Uibo linateose "Emakivi". "See on väga huvitav eksperimentaalne teos ja Kersti tuleb ja seletab ise selle filmi lahti. Kes ei ole näinud Fred Jüssi filmi, siis ka Jaan Tootsen tuleb ise kohale ja räägib sellest. Me võtsime lähenemise, et kõik, kes tulevad sel aastal oma filmi näitama, ei näita ainult filme, vaid tulevad ka kohale."
Eesti filmidest näeb festivalil ka kassetti "Värske veri", mille autorid tulevad samuti osaliselt kohale ja räägivad oma teostest.
Csüllog rääkis, et on teinud mitmeid ekspeditsioone handide juurde ja nad pidid minema manside juurde, kus filmitegemist kui sellist ei ole. "Film on väga hea formaat kultuuri säilitamiseks ja edasiandmiseks." Ta lisas, et proovivad seda formaati kasutada selleks, et noored, kes nagunii on isegi metsas arvutites-telefonides, avastaksid enda jaoks filmitegemise ja seda just oma keeles.
"Neil ei ole muud võimalust, sest Venemaal on kõik vene keeles ja neil ei ole seal selleks erilisi võimalusi. Lisaks ei arva nad miskipärast, et nende keel ja kultuur oleks vääriline," selgitas ta ja lisas, et kui nad tulevad välismaalt ja ütlevad, et "vau, hand, kes oskab oma emakeelt, ainult 2500 inimest räägib seda murrakut, et sa oled nii eriline inimene", siis saavad nad aru, et võib-olla tõesti nii, et nad on erilised.
"Aga Venemaal tahavad kõik pigem venelased olla ja sulanduda suuremasse massi. Meie üks eesmärk ongi see, et me tõstame nende enesehinnangut selle võrra, et nad tahavadki teha oma keeles filmi, raadiosaateid või ükskõik mida," sõnas Csüllog.
Toimetaja: Merit Maarits