Hannes Korjus. Üks läti poetess: Inta Kampara ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Inta Kampara
Inta Kampara Autor/allikas: pressifoto

Kultuuriportaali Läti kirjasaatja Hannes Korjus jagab muljeid ja tõlkeluulet.

Möödunud aastal lausus Kuramaal, Skrundas elav läti poetess Inta Kampara: "Luules on mu hingeseisundi nimeks – "kass, kes kõnnib omapead". Püüan olla julgem ja targem. Räägin häälekalt, talvel loen raamatuid, suvel – niidulilli." Talle meeldivad tuulised ilmad ja kõige kaunim poetess – Vizma Belševica.

 

1.

su mälestusalbumis pole mind ealeski olnud

 

su mälestusalbumis pole mind ealeski olnud

aga kord kui juuksed sul sassis

ma tulen

nagu oktoobriga koos

kotitäis õunu

 

 

sel talvel me lahkume külmunud surmast lugedes huultelt

 

sel talvel me lahkume külmunud surmast lugedes huulilt

sa naased poest ma ütlen riietu lahti ning tule mu ligi

lausub vanataat unes

varsti sahatud põllul seitse rühikat meest sammuvad toida neid tütar

kartuleid jällegi koorides vigastan sõrme vanamemm tohterdab kätt kui päikest, lausudes —

mine, mu poeg, nüüd sõtta

neli meid ümbritseb lauda korstnaga ligi

sitked me jalad, vaid kuused lagedal harvad

aga talv see talv mil lahkume külmunud surmast lugedes huulilt

itkeb veel kaua ja väga ilma jäänd suvisest kirest

 

2.

Möödunud aastal lausus Kuramaal, Skrundas elav läti poetess Inta Kampara: "Luules on mu hingeseisundi nimeks – "kass, kes kõnnib omapead. Püüan olla julgem ja targem. Räägin häälekalt, talvel loen raamatuid, suvel – niidulilli." Talle meeldivad tuulised ilmad ja kõige kaunim poetess – Vizma Belševica.

Inta Kampara: "Luules võin ise määrata, millisel kaldal seista. Kus kukkuda. Kus tõusta. Joovastus. See, et on tähed ning neil võib lasta voolata, korraga hoogsalt ja vagalt. Aega võib raamistada. Sõnudes.

Hommikul tõusen ja leian end aasalt, peod täis lilli. Panen tuppa vaasi. Rõõmustan. Aeg – ajalt kohtan kõiksugu mutukaid, ämblikuid –  ajame juttu. Oleme ju rahvas, kes loeb ja korjab – raamatuid, ürte ja ürditeid.  Inta Kampara luuletusi on tõlgitud vene keelde, avaldatud 2014. aastal Moskvas ilmunud kogumikus "Neitside viinamarjad", mille koostajaks ja tõlkijaks oli Sergei Moreino.

Inta Kampara: Tekstides olen üksipäini. Lõputult ja soojalt üksipäini. Ülejäänuid hoian süles.

 

Luuletused läti keelest eestindanud Hannes Korjus.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: