Hannes Korjus. Üks läti poetess: Inta Kampara
![$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=672&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2020%2F08%2F05%2F804164h4f74.jpg)
Kultuuriportaali Läti kirjasaatja Hannes Korjus jagab muljeid ja tõlkeluulet.
Möödunud aastal lausus Kuramaal, Skrundas elav läti poetess Inta Kampara: "Luules on mu hingeseisundi nimeks – "kass, kes kõnnib omapead". Püüan olla julgem ja targem. Räägin häälekalt, talvel loen raamatuid, suvel – niidulilli." Talle meeldivad tuulised ilmad ja kõige kaunim poetess – Vizma Belševica.
1.
su mälestusalbumis pole mind ealeski olnud
su mälestusalbumis pole mind ealeski olnud
aga kord kui juuksed sul sassis
ma tulen
nagu oktoobriga koos
kotitäis õunu
sel talvel me lahkume külmunud surmast lugedes huultelt
sel talvel me lahkume külmunud surmast lugedes huulilt
sa naased poest ma ütlen riietu lahti ning tule mu ligi
lausub vanataat unes
varsti sahatud põllul seitse rühikat meest sammuvad toida neid tütar
kartuleid jällegi koorides vigastan sõrme vanamemm tohterdab kätt kui päikest, lausudes —
mine, mu poeg, nüüd sõtta
neli meid ümbritseb lauda korstnaga ligi
sitked me jalad, vaid kuused lagedal harvad
aga talv see talv mil lahkume külmunud surmast lugedes huulilt
itkeb veel kaua ja väga ilma jäänd suvisest kirest
2.
Möödunud aastal lausus Kuramaal, Skrundas elav läti poetess Inta Kampara: "Luules on mu hingeseisundi nimeks – "kass, kes kõnnib omapead. Püüan olla julgem ja targem. Räägin häälekalt, talvel loen raamatuid, suvel – niidulilli." Talle meeldivad tuulised ilmad ja kõige kaunim poetess – Vizma Belševica.
Inta Kampara: "Luules võin ise määrata, millisel kaldal seista. Kus kukkuda. Kus tõusta. Joovastus. See, et on tähed ning neil võib lasta voolata, korraga hoogsalt ja vagalt. Aega võib raamistada. Sõnudes.
Hommikul tõusen ja leian end aasalt, peod täis lilli. Panen tuppa vaasi. Rõõmustan. Aeg – ajalt kohtan kõiksugu mutukaid, ämblikuid – ajame juttu. Oleme ju rahvas, kes loeb ja korjab – raamatuid, ürte ja ürditeid. Inta Kampara luuletusi on tõlgitud vene keelde, avaldatud 2014. aastal Moskvas ilmunud kogumikus "Neitside viinamarjad", mille koostajaks ja tõlkijaks oli Sergei Moreino.
Inta Kampara: Tekstides olen üksipäini. Lõputult ja soojalt üksipäini. Ülejäänuid hoian süles.
Luuletused läti keelest eestindanud Hannes Korjus.
Toimetaja: Valner Valme