Lavastuses ongi kaks põhilist teemat - kosja- ja perekonnalood, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lavastaja Helen Rekkor valis pärimusjuttudest kõige põnevama teemapüstituse ja konfliktiga lood. Trupp proovis neid lugusid mõtestada läbi 21. sajandi prisma.

"Tõenäoliselt neid lugusid vesteti mitte olmesituatsioonides, vaid selleks, et kõnetada mingeid tabuteemasid. Näiteks meil on lugu, kus tuleb kosja peni, kus tuleb kosja madu ja kus tuleb kooljasööja. Kui sa hakkad unistama ja fantaseerima, mida see võiks siin ja praegu tähendada, siis minule tundus, et läbi nende loomanahkade, teispoolsuse ja tegelaste, üritatakse meile märku anda mingist inimese hämarast poolest," selgitas Rekkor.

"See on lugu kontrollivast ja vägivaldsest suhtest ja ta nimi on kooljasööja. Aga kuidas me ta teinud oleme, see on kantav tänasesse päeva - ükskõik, milline mürgine suhe, kus üks pool on tohutult domineeriv ja teine pool allutatakse, kuni ta enam ei pea vastu," rääkis näitleja Maarja Tammemägi.

Nii leidiski trupp, et sageli on piir muinasjutuliste pärimuslugude ja tänapäevaste inimlike küsimuste vahel õhkõrn.

"Sellepärast, et ka neis pärimuslugudes ja üldse lugudes, mis säilivad läbi aja, on midagi nii baasi või midagi nii arhetüüpset, et see lugu kandub edasi, sest inimesed on samasugused ja inimsuhted säilivad läbi muutuva aja sarnastena. /.../ Kuidagi, kui ma seda kogumikku lugesin, seal on midagi väga eestlaslikku, selline soome-ugri äng on seal sees. See on tegelikult hästi kihvt," ütles Tammemägi.

Teatriühenduse Misanzen lavastus "Sõsara sõrmeluud" mängib lisaks pärimusteemadele ka näiteks nii varju-, maski- kui ka tantsu- ja
objektiteatri võimalustega.