Sirbis: Flo Kasearu, animism, parempoolsus, filmikriitikute välimääraja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Flo Kasearu
Flo Kasearu Autor/allikas: ERR

Tutvustame 14. augusti Sirpi.

SANDRA HAUGAS: Parempoolsed ja Isamaa. Kuhu edasi?  

Et valijate ootustele vastata, pakuvad vasakpoolset poliitikat nüüd nii vasak- kui ka parempoolsed erakonnad. 

Eestis kurdetakse üha enam mõõduka parempoolse poliitika vähesuse üle. Üks äsja esile kerkinud Isamaa-sisese Parempoolsete ühenduse eestkõnelejaid on näiteks öelnud: "Siiani edu toonud parempoolne poliitika hakkab Eestis vähikäiku tegema. Ei ole enam klassikalist mõõdukat parempoolsust, nagu veel kümme aastat tagasi."i Eesti on lähikümnenditel olnud peaaegu et neoliberalismi ehk ultraparempoolsuse musterriik. Kas tõesti on parempoolne poliitika hääbumas? Kas Parempoolsete juhtimisel täidaks selle tühimiku uue suuna võtnud Isamaa?  

 

JAAK VALGE: Ajalugu ja maagia ning astroloogia 

Miks KGB-lane ei tulnud oma üllitisega välja siis, kui ta need dokumendid väidetavasti omandas, või kui poleemika Pätsi rolli üle meie meedias kõige kirglikum oli, vaid nüüd, kui Putin on hakanud ajaloohuvi ilmutama? 

Vladimir Pool. Konstantin Päts. Vang nr 12. Tõlkinud Lyyli Virkus, toimetanud Lyyli Virkus ja Küllo Arjakas. Keeletoimetaja Reeli Ziius. Kujundanud Villu Koskaru. AS Postimees Grupp, 2020. 320 lk.  

Enneolematult soodsad võimalused odavalt informatsiooni levitada tähendab info selekteerimise vajaduse muutumist samavõrra oluliseks. Ajalooteaduse puhul tähendab teabe selekteerimine hoolikat allikakriitikat. Vastasel korral saame hulga omavahel võistlevaid narratiive, mille puhul ühe või teise eelistamine sõltub lihtsalt meeldivusest. Nagu muinasjuttude puhul ikka. Olen aru saanud, et seni soovib meie ühiskond neid iseenesest mõlemaid vajalikke žanre – muinasjuttu ja ajalugu – siiski eristada, s.t uskuda, et see, millest ajalooraamatutes kirjutatakse, on mingilgi määral tõeväärtusega. Ning ka hindab seda. Apollo kaupluseketi e-kataloogi ajaloorubriigis on erinevaid raamatuid veel üle kolme korra rohkem kui astroloogia ja maagia rubriigis.  

 

Ikka kohal.  Brigita Reinerti jaElnara Taidre intervjuu Flo Kasearuga.

FLO KASEARU: "Kriis tundub algul traagiline, kuid see on tegelikult väga käivitav nähtus."  

Teisipäeval, 18. augustil avatakse Kumus Flo Kasearu "Eriolukord". Nagu projekti pealkirigi osutab, on see seotud kevadise koroonaviiruse puhangu ja sellest tingitud avalike asutuste – koolide, teatrite, muuseumide, galeriide – ajutise sulgemisega. Suletus publikule tekitas uusi mõtteid ja ärgitas otsima alternatiive. Kumu kutsus eriolukorra jäädvustamise partneriks Flo Kasearu, kes on varem tundlikult ja tulemuslikult töötanud nii üksikisikute kui ka institutsioonidega. Projekti kuraator on Kati Ilves. 

 

STELLA SAARTS: Ärge alahinnake kujutlusvõimet 

Aktivistliku kunsti puhul tuleb säilitada kunsti ja poliitika vaheline produktiivne pinge, nii et kumbki pool ei kaotaks ennast ja kunst ei muutuks amatöörlikuks sotsiaaltööks. 

Kuidas saab kunst mõjutada ühiskonna norme ja hoiakuid ajal, mil aina tugevamalt on fookuses ajalooliselt väljakujunenud ebaõiglus ja selle sümbolid? Ajal, mil lokaalse sündmuse ja sellega kaasneva valu globaalsed mõõtmed on  üha teravamalt tunda.  

Aktivistliku kunsti ümber on palju küsimusi. Esimesena on ehk tähtis silmas pidada, kuidas säilitada kunsti ja poliitika vaheline produktiivne pinge, nii et kumbki pool ei kaotaks ennast ja kunst ei muutuks amatöörlikuks sotsiaaltööks. Milline on, võib olla ja peaks olema kunsti mõju ning keda või mida kunst mõjutab? Milline on see kooslus, mis sellise projekti tulemusena saab tekkida ning mis on selliste algatuste õnnestumise kriteeriumid? Kas ja kuidas tekib vaatajas kaasosaluse tunne olukorras, mis ei ole selgelt piiritletud? Mida publikult oodatakse, kui tema moraalsest ning epistemoloogilisest segadusest saab teose osa? 

 

RIIN ALATALU: Keskaja XXI sajandi nägu 

Narva ja Haapsalu linnused on parimad näited sellest, et muinsuskaitse ja restaureerimine ei ole konservatiivne, vaid avatud uutele arusaamadele, võimalustele ja nõudmistele. 

Narva linnuse rekonstrueerimine. Arhitektuuri ja sisearhitektuuri osa autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Andrus Andrejev, Martin Prommik, Lidia Zarudnaya, Annika Liivo. Arhitektuurivõistlus toimus 2015. Püsiekspositsiooni lahendus arhitektuuribüroo Arhitekt11 ja disainiagentuur IdentityRekonstrueeritud linnus avati käesoleva aasta juunis. 

Haapsalu linnuse rekonstrueerimine ja ekspositsioon. Arhitektid Margit Argus, Margit Aule, Elo Liina Kaivo, Laura Ojala, maastikuarhitekt Kristiina Hellström. Arhitektuurivõistlus toimus 2015. Rekonstrueeritud linnus avati 2019. 

Viimased aastad on meid hellitanud uhkete restaureerimistöödega Vastseliinas, Kuressaares, Narvas ja Haapsalus. Keskaegsed linnused on saanud juurde XXI sajandi käejäljed, vaevalt et viimased. Juba nädala pärast saab kaeda, kuidas on hakkama saadud Padise kloostris.  

 

STEN KAUBER: Filmikriitikute välimääraja 

Filmikriitika klassifitseerimine on järjest keerukam, sest filmikriitikaga tegelemiseks tekib klassikaliste kanalite kõrvale palju muid väljundeid ja viise. 

Viimane kümnend on koos meediatarbimise ja -tootmise digiteerimise ja platvormide lisandumisega toonud kaasa nihkeid ka kultuurikriitikas. Kriitikute varasemat autoriteeti on nõrgestanud meedia ärimudelid ja kultuuriveergude mahtude vähenemine, aga ka osaluskultuuri tekkimine – blogijad, kriitika ühismeedias – ning seeläbi kultuurikriitika süsteemi uute toimijate tulek. Kultuuri- ja meediasotsioloogid Marc Verboord ja Susanne Janssen on tõdenud, et institutsionaalsetest ekspertidest kaugenev kultuurikriitika tarbimine ei mõjuta ainult ekspertide autoriteeti, vaid kujundab ümber ka kultuuriartefaktide väärtuse ja legitiimsuse hindamise süsteemi. Teisisõnu, Verboord ja Janssen osutavad, et igasuguste veebipõhiste osaluskultuurinähtuste – IMDB kommentaaridest videoarvustusteni, blogitekstidest säutsudeni – taustal käib pikka aega hierarhilisena püsinud hindamissüsteemi kõigutamine. 

 

KAJA PETERSON: Natura first! Loodus esimesena! 

Eesti looduskaitse tähistab augustis 110. aastapäeva. Mida on toonud viimane kümnend ja kuhu oleme teel?  

Mõnikord läheb meelest, et inimene on osa loodusest ja sõltub temast kogu aeg. Me hingame õhku, mida toodavad rohelised taimed, me sööme taimi ja loomi, mille oleme aretanud looduslikest liikidest. Loodus muudab meie elutegevuse jäägid ja meid endid taas looduseks. See on looduse ringkäik. Praegusi ja tulevikuvajadusi arvestades on eluliselt tähtis, et looduslike liikide mitmekesisus säiliks, et oleks, kust võtta, millest aretada, mille materjale, struktuure ja toimemehhanisme kopeerida ja edasi arendada. Oleme ümbritsetud omaloodud materjalidest, mida me alles õpime taaskasutama, sest looduslikel bakteritel ja seentel on üha raskem selliseid materjale sellistes kogustes ümber töötada. Monotüüpsed maastikud, olgu need asulad või monokultuuriga põllud ei lisa looduslikku mitmekesisust, vaid lihtsustavad ja seetõttu muudavad need häiringutele haavatavaks.

 

MADIS ARUKASK, EVA SAAR: Animismist vepsa keelekasutuses 

Animistlikes kultuurides ollakse oma tunnete väljendamise, samuti teiste kiitmise ja igasuguste suureliste žestide tegemisega ääretult ettevaatlik. 

Meile on vist arusaadav see, et kõneleme siis, kui on vaja kellegagi suhelda, kui tahame infot edastada või midagi pärida, ja et see kõik toimub ennekõike inimeste või nüüdsel ajal üha laialdasemalt ka inimese ja lemmiklooma vahel. Rääkida võib ja saab ju meie arust kõigest ning seda soovitavad teha nii väljaõppinud spetsialistid kui ka Eesti president.  

Ometi pole jutukusega lood nii lihtsad, seda vähemalt nendel rahvastel, kelle elukeskkonna osaks pole pelgalt inimesed ja see, mille inimene on endale loodusest kodustanud ja anastanud. Meie ettekujutuses on maailm nendele rahvastele ikka veel muinasjutuline mitte ainult kõnelevate inimeste, vaid ka kõnelemist mõistvate loomade ja lindude ning kõikvõimalike muude olendite, paikade ja nähtustega. 

 

Arvustamisel

kontserdid "Tormise tuules" Noblessneri valukojas ja "Veljo Tormis 90" Viljandi pärimusmuusika aidas

IX Pühalepa muusikafestival Hiiumaal

näitus ja raamat "Narva. Daatšast paleeni"

Eesti Draamateatri "Esimene armastus", Müüdud Naeru "Jaanituli", Kadri Sireli "Aiapäkapikk" 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: