Reedel Sirbis erarahastuse võimalikkusest kultuuris ja tehasemajadest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Sirp 21.08
Sirp 21.08 Autor/allikas: Sirp

Tutvustame 21. augusti Sirpi.

VALNER VALME: Jälle see Euroopa hukkub 

Taani moodsa aja tippkirjanik Kaspar Colling Nielsen võtab liiga laialt ette, aga pöörasest ambitsioonist tiivustatuna õnnestub siiski mõnigi võimas kujund elama panna. 

Taani nüüdisaja ühe menukama, auhinnatuma ja enamkõneldud kirjaniku Kaspar Colling Nielseni senise loomingu kaks põhiteost, mis üksteise järel nüüd ka eesti keeles ilmunud, tekitavad siinkirjutajas elektrit. Põhjused pole niivõrd nende sotsiaalses ja poliitilises teravuses, ehkki sedagi tuleb tunnustada. 

"Romaan on otsene kommentaar ühiskonnale, milles me elame, ja selle potentsiaalist sõita karile. See on poliitiline kirjandus," öeldakse "Euroopa kevade" kohta Taani väljaandes The Murmur. Jah, seda on see ka. ""Euroopa kevad" on arrogantne lugu natsionaalsotsialistlike kalduvustega taanlastest, kes esindavad kaasaegses maailmapildis valget elitaarsust ja viivad maailma, inimeste elu läbi tehnoloogia uuele kvaliteeditasandile," kirjeldab Marvel Riik Õhtulehes teost tabavalt kokku võttes.

Kaspar Colling Nielsen, Euroopa kevad. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Maris Kaskmann. Sari "Moodne aeg". Varrak, 2019. 344 lk. 

Kaspar Colling Nielsen, Mount Kopenhaagen. Taani keelest tõlkinud Eva Velsker, toimetanud Brita Kaasik. Kujundanud Eiko Ojala. Varrak, 2020. 190 lk. 

KAI KIIV: Erarahastuse võimalikkus kultuuris 

Muusika toetamist pikaajalise partnerlusena peetakse üha mõistlikumaks. Kas riik peaks eraraha kaasamist kultuuri seadusega soodustama?  

Võib liialdamata väita, et Eesti muusikaelu on mitmekülgne ja kõrgel tasemel ning riigi kuvand kultuuri väärtustav. Seejuures ei dikteeri riik oma loomingulisele sektorile, kuidas või millises vormis peaks looma, vaid annab vabaduse ise otsustada. Ja ehkki riiklikule rahastusele ei saa loomulikult loota kõik kultuurivaldkonnas tegutsejad, on ka neil, keda riik rahaliselt toetab, surve omatulu teenida märkimisväärselt suur. Nii polegi imestada, et aeg-ajalt kerkib taas päevakorda erarahastuse kaasamine ning küsimus, kas riik peaks seda maksude kaudu soodustama. Millised on üldse võimalused eraraha kultuuri kaasata? See omakorda ärgitab mõtisklema ja uurima, milline on praeguse erarahastaja motivatsioon kultuuri toetamisel ehk miks ta seda teeb.  

VERONIKA VALK-SISKA: Tehasemaja kümnend 

Eesti puitmajatööstuse ärimudelid on muutumas. Majatootjad on hakanud mõistma, et hea toode sünnib heast arhitektuurist ja disainist. 

Parimaid Eesti ettevõtete toodetud puidust tehasemaju tunnustati tänavu juba kümnendat korda Aasta tehasemaja võistlusel, mida korraldavad Eesti Puitmajaliit ja puitmajaklaster. Võistlusreeglid on üsna lihtsad, kandideeriv objekt peab vastama kolmele nõudele. Esiteks peab kandev põhikonstruktsioon olema valmistatud puidust. Teiseks peab asi olema eeltoodetud tehasetingimustes. Kolmandaks peab võistlustöö insenertehnilise lahenduse olema loonud, tootnud ja ehitanud Eesti ettevõte. Žüriisse on läbi aastate kuulunud insenerid, arhitektid ja ajakirjanikud, kes on hinnanud arhitektuurilahenduse omanäolisust, lahenduse otstarbekust ja kasutajasõbralikkust, materjalide kasutamist, konstruktsiooni uuenduslikkust, tehnilisi lahendusi ja energiasäästlikkust. Auhinnad anti üle juuli viimasel päeval Hiiumaal, kus peeti muuhulgas puitmajasõprade konverentsi ja viidi taaskord läbi käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistlused. 

Punk Käina Tuuletorn. Grete Tiigiste intervjueeris arhitekt Illimar Truverki.

ILLIMAR TRUVERK: "Hiiumaa seostub tuulega, see puhub merel ja maal, nii et tahtsime tuule hoonesse sisse projekteerida." 

PEETER HÕRAK: Eesti tütarlapse kehale rakenduv looduslik valik  

Kõige rohkem lapsi said naised, kes olid koolipõlves olnud teistest lühemad, kitsamate puusade, kitsama näo ja väiksema peaga, samuti oli nende suguline küpsemine teistest aeglasem. 

Vahemikus 1937–1962 sündinud tüdrukud, kes olid teismelisena eakaaslastest suuremate kehamõõtmetega, tervemad ja tugevamad, jõudsid oma haridusteel teistest kaugemale. Kuna kõrgemalt haritud naised saavad vähem lapsi kui nende madalama haridusega suguõed, osutusid loodusliku valiku soosikuks tüdrukud, kes olid keskmisest väiksemad. Kirjeldatud olukord annab aimu kultuuri võimalikest mõjudest inimese välimuse evolutsioonile, kus looduslik valik kehamõõtmetele rakendub käitumistunnuste kaudu. 

Vanema põlvkonna metsameeste pöördumine 

Arvustamisel

Lee McIntyre'i "Pärast tõde, tõe pärast"
Peter Pomerantsevi "See ei ole propaganda. Seiklused reaalsusevastases sõjas" ja Masha Gesseni "Surviving Autocracy"
festival "Mägede hääl" 
Veljo Tormise muusikaga müsteerium "Lindude äratamine" 
näitused "Eesti portreeavangard 1980–2000" ja "Väljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis"
dokumentaalfilm "Helid ja vaikus"
mängufilmid "Lootus" ja "Piimahambad"
Kuressaare teatri "Õitsev meri"
Sundown Entertainmenti "Lüpstud"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: