Piret Lotman: raamatu keelamine muutis selle enamaks kui kirjandus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis

Ajaloolane Piret Lotman rääkis "Terevisioonis", millised raamatud ja miks olid nõukogude ajal keelatud.

 "Mind natuke üllatab, et see teema päevakorda on võetud, sest raamatute keelamisest ja põletamisest on palju räägitud, aga ilmselt on infoväli viimase kümne aastaga niivõrd muutunud, et tundub kummastav, et trükisõna või kujundid olid nii mõjuvõimsad, et nende vastu tuli minna kirve ja noaga," nentis Piret Lotman.

"Ja just nimelt seda ongi siin tehtud, on kraabitud noaga köiteselgadelt maha Eesti Vabariigi vapp," tõi Lotman näite Juhan Liivi kogutud teoste põhjal. "Miks siin oli Eesti Vabariigi vapp, sellepärast, et need raamatud kuulusid Eesti Vabariigi riigiraamatukogu arhiivikogusse." Ta lisas, et kaasavõetud raamatutest ükski polnud nõukogude ajal keelatud sisu pärast, vaid vapi tõttu.

Piret Lotmani sõnul oli vapi maha kraapimine kujundlik, sest terve Eesti Vabariik tuli eestlaste ajaloomälust välja kraapida. Samas muutis mahakraabitud vapp kujundi hoopis tugevamaks.

"Sama juhtus keelatud raamatutega, nad jäid inimeste mällu alles ja muutusid enamaks kui kirjandus," sõnas Lotman. "Minu kooliajal olid vähesed lugenud Kivikase "Nimed marmortahvlil", aga igaüks teadis seda raamatut, seda teost ihaldati."

"Sisu oli keelamisel aga siiski primaarne," märkis Piret Lotman. "Kohe nõukogude võimu tulles keelati nõukogudevastane kirjandus. Aga mis asi on nõukogudevastane kirjandus? Taheti olla lojaalsed, aga käis üle jõu ja mõistuse."

Vaadake kraabitud vappidega raamatuid ja kogu intervjuud videost.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: