Jaan Tooming. Tühielu tundras ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: geopacifica.org

Lavastaja Jaan Tooming mõtisklus Veiko Õunpuu filmi "Viimased" vaatamise järel.

Kunagi olid Skandinaavias ainult laplased -- saamid, hiljem tulid soomeugrilased soomlased ja ka indogermaanid norrakad, rootslased. Ja soomlased ja rootslased ja norrakad surusid põliselanikke saame üha põhja poole.

Konflikt oli äge -- saamidel keelati joiguda, šamaanitrummid lõhuti, keelati rääkida koolides emakeeles ja maksustati tublisti.

See konfikt kestis veel 20. sajandil, esimesena vabandas Norra. Aga tüli hõõgub veel praegugi, ka Soomes.

Aga sellest Veiko Õunpuu film "Viimased" ei räägi -- seal on küll vana mees, põdrakasvataja, kuid tema pikk pats ja näokuju meenutab rohkem indiaanlast kui saami. Korra tabasin oma kehva kuulmise järgi Sven Grünbergi helikujunduses ka saamide joigu, kuid võin ka eksida, muidu on pidev elektrooniline müra ja ingliskeelsed laulud soome filmis.

Film oleks võinud olla poole lühem: läbu vastandamine tundra avarusele, kaevanduse õuduse ja ohtlikkuse nägemine läbi kapitalismi kasumiprisma on muidugi õige, kuid kõik see on troostitu ja mõttetu, nagu ka nende inimeste elu.

See on tragikomöödia -- ka oma kampsuni pärast inimese tapnud mees on tragikoomiline ja kogu nende inimeste teksti moodustab mõttetu tühine loba. Ja kui on tühine elu, tühine ühiskond, siis ei saa ka teha sisukat filmi, nii ka "Viimased", kus viimane kaader on muidugi ilus.

Aga kuhu, milleks ja miks... samal ajal, kui tundras on saamid veel elus ja hoiavad ja armastavad oma maad.

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: