Arvustus. Lingvistiline müts ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Veiko Märka
Veiko Märka Autor/allikas: Ave Maria Mõistlik/ commons.wikimedia.org

Raamat

Veiko Märka

"Lingvistiline mats"

Vabamõtleja

Kui lugeja teele satub Veiko Märka uus kogumik "Lingvistiline mats", võib juhtuda kaks asja: esiteks võib lugeja raamatut eksikombel Valdur Mikita sama kõlaga ja sarnase kaanega teoseks pidada ning teose tähelepanuta jätta. Teise stsenaariumi järgi märkab lugeja kogumiku kõlalist ning kujunduslikku sarnasust Valdur Mikita teosega ja mõtleb "ha-haa". Raamatu pealkiri koos kaanekujundusega iseloomustab küllalt hästi selle sisu – Märka vallatleb keele, olemasolevate tekstide ja tähendustega.

Raamatut saadavad mõned toredad illustratsioonid, mis annavad aimu tekstide sünnist – autor märkab midagi naljakat või huvitavat (näiteks kummaline ajakirjakaas, mitmemõtteline tänavasilt vmt) ning nähtud detailist kasvab välja lugu. Vaadates Märka uut raamatut autori varasema loomingu taustal on näha, et tänases päevas aktuaalne taaskasutuse idee ei ole talle võõras. Värskes kogumikus korduvad, kohati küll uues või vähemalt lapitud kuues, juba osaliselt esitatud ideed.

Näiteks on autor teinud uue versiooni loost "Vigur Rehepapp" (kogumikust "Armastuskunsti suured võlurid") või "Kohtumine tundmatuga" ("Armastuskunsti suured võlurid"). Mõni idee saab küll ka varasema loomingu pinnalt edasiarenduse (näiteks "Silm Sirkel, nina Vinkel" kogumikust "Lendas üle marmortahvli"), lisaks ilmuvad uues kogumikus ka juba ajakirjanduses või varasemates kogumikes ilmunud tekstid muutmata kujul.

Põhiolemuselt teeb Märka värskes väljaandes seda, mida on teinud ka varasemas loomingus – mängib sõnade, nimede, väljendite ja juba olemasolemate tekstidega (sealhulgas ka reklaam- või laulutekstidega), neid omavahel kombineerides ja nihestades. Märka lood saavad toimida ainult lugeja orienteerumisel ühises keele- ja kultuuriruumis, ühiste teadmiste pinnalt.

Kuigi kategooria "välismaised lood" hõlmab ka ajas ja ruumis "kaugeid" tegelasi, on needki tegelikult tuttavad – Aadam ja Eeva, jumal ja kurat, Putin ja Rasputin jt. Seejuures saab oma orienteerumist kultuuriruumis kontrollida raamatu lõpus olevate testidega – "Kas tunned eesti filmiklassikat?" ja "Kas tunned eesti lauluvaramut?". Kuigi õiged vastused on testide lõpus antud, jääb järelduste tegemine lugeja enda teha.

Üldiselt saadab raamatut Märkale omane kerge, meelelahutuslik stiil ning "Lingvistiline mats" on hea teos tema loominguga tutvumiseks. Märka huumor mõjub oma lihtsuses, isegi naivistlikkuses. Näiteks – kui doktorivorsti koostis on ilmselge, siis millest koosneb vorst "Tavaline"? Olulise osa teosest moodustavadki nimesaamislood ja nimehuumor – seejuures seletatakse nii inimeste, kohtade kui väljendite kujunemis- või ajalugu.

Kuigi kogumiku loos "Nime vaev" öeldakse mullahunnikust ilmunud Mihkel Muti suu läbi, et "inimese perekonnanime üle nalja heita on kõige armetum ja primitiivsem naljategemise viis", siis nime ümber keerlevate naljadega teoses kokku ei hoita. Märka (nime)huumor on aga enamasti pehme ja sõbralik ning kui teoses kellelegi virutataksegi (näiteks puuhaluga), siis päriselt haiget ei saa vist keegi. Näiteks võib teosest teada saada, et Peeter Volkonski polegi alati Volkonski olnud, vaid sai taolise nime oma kummalise suusasõidu tõttu ("walk on ski") või lugeda, kuidas kunstnik Ado Vabbe Ants Laikmaale uut maalitehnikat – "laikmaali" tutvustab.

Kokkuvõttes Märka vimkadega lood lõbustavad, kuid kaotavad raamatut ühe hooga lugedes mõju. Seega – doseerida targalt! Eks leidub ka lustakatele lühivormidele kindel koht argipäevas. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: