Tosina novelli minategelaste seas on inimesi eri vanuse- ja sotsiaalsetest gruppidest. Mõne puhul tundis autor, et läbi mehe prisma on lugu isegi lihtsam kirjutada.

"Ma tahtsingi kujutada väga erinevaid hääli, nad on kõik kirjutatud esimeses isikus," rääkis Raud "Aktuaalsele kaamerale". "Nad ei ole sugugi kõik meeldivad inimesed. Igaühega ma neist bussiekskursioonile parema meelega ei sõidaks."

Samas tunnistas ta, et mõne vähem meeldiva inimese sisse minek ja ümbritseva maailma peegeldamine läbi tema silmade tegi kirjutamise tema jaoks huvitavaks.

Kogumikku liigendavad autori enda sürrealistlikus laadis joonistused, mis andsid vajalikke hingetõmbepause kirjutamise rütmi. "Ühe novelli pealt teise peale hüpata oleks olnud keeruline. Vajasin kahe jutu vahel toibumisaega ja selleks sobis joonistamine, mis eeldab vähem mõtlemist ja rohkem käsitööd."

Joonistamine oli rahunemise periood, millelt minna edasi uue jutu juurde. "Niimoodi see tööprotsess kulges."

"Kaotatud sõrmi" läbiv meeleolu pole just kõige helgem, tõdes Raud, kes tunnistas, et jutud kukkusid sel korral üsna sünged ja mingil määral ka ühiskonnakriitilised välja.

"Praegu me elamegi sellises maailmas, et kirjutav inimene ei saagi väga optimistlikke ja helgeid lugusid kirjutada. Kui ma olin need 12 lugu valmis kirjutanud, siis mulle endale tundus ka, et üldine toon sellele raamatul jääb liiga nukker ja siis tuli lõppu väike miniatuur, mis peaks lugeja sellest lootusetusest välja tooma."