Viimased 15 aastat on trükitud raamatute nimetuste arv püsinud aastas enam kui 3000 raamatu kandis, ületades 3500 nimetuse piiri vaid mõnel aastal. Raamatute trükiarv on aga viimase 15 aastaga kahanenud üle pooleteise korra - 2004. aastal oli kogutiraaž 4,2 miljonit, nüüd 2,6, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Müüginumbrid ikkagi ka kahanevad, siin ei ole mingisugust tõusu. Eks see hiilgeaeg jäigi eelmise kriisi perioodi, kus 2007-2008 olid need kõige kõrgemad numbrid ja suuremad numbrid," rääkis kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet.

Ta lisas, et ostmise vähenemine toob kaasa raamatute hinnatõusu, mis omakorda tähendab, et inimesed vaatavad hinda ja kaaluvad, kui palju on kodus lugejaid.

Urmeti sõnul pidurdas raamatute väljaandmist kroonaviiruse esimene laine.

"Eks eeldada võib, et selle aasta uute nimetuste arv on oluliselt madalam võrreldes kahe viimase aastaga. Kui siin on ikkagi viimastel aastatel olnud 3000 ringis, siis ma arvan, et sellel aastal 2500 või võib-olla sinna vahemikku," rääkis Urmet.

Rahva Raamatu tegevjuht Jan Plaan ütles, et kui alates 2015. aastast raamatute tükimüük langes, siis eelmisest aastast hakkas see taas tõusma.

"Eelmisel aastal neli protsenti raamatute tükimüük kasvas meie vaatest. Kui ta oli varem kukkunud igal aastal mõne protsendi võrra, siis eelmisel aastal kasvas neli protsenti ja see aasta on ta ka mõned protsendid kasvus," ütles Plaan.

Koroonaviiruse esimese laine ajal kasvas ilukirjanduse, lasteraamatute ning tegelusraamatute müügi osakaal.

"Loomulikult osteti rohkem ka puslesid, mis oli isegi ülllatus, mille peale me esimese hooga ei tulnud, et kõik hakkavad puslesid kokku panema," lisas Plaan.

Raamatukauplused läksid viiruse tulles üle aktiivsele veebimüügile ja veebimüük on Plaani sõnul kasvutrendis ka praegu.

Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt kinnitas, et kahanevad tiraažid ei tähenda, et vähem loetaks.

"Mina arvan, et tegelikult inimesed ei loe vähem, sest igasugused uuringud, ka Eurostati uuringud näitavad, et Eesti inimene väga armastab lugeda ja Euroopas on Eesti inimene kindlasti lugemiselt esirinnas," rääkis Felt.