Liisu Arro kasvas üles kunstnike perekonnas ning kuigi Arro õppis vahepeal ka politoloogiat, tõi igatsus lapsepõlvest harjumuspäraseks saanud keskkonna järele ta kunsti juurde tagasi. "Otsus minna politoloogiat õppima lõikas sellise maailma täitsa läbi. Siis ma mõistsin, et ainuke viis seda oma ellu tagasi saada on ise midagi sellist tegema hakata," rääkis Arro. "Mina hakkasingi igatsema seda keskkonda, kust ma tulin ja mis oli mulle nii iseenesest mõistetav."

Valikut tarbekunsti ja keraamika kasuks seletab kunstnik sellega, et on ise väga praktiline inimene ning tarbekunst sobib talle naturaalselt. "Seal saab ühendada eseme tarbeväärtuse ja esteetika," rääkis ta.

Erialavahetust Arro tulevikus enam ette ei näe. "Ma olen lojaalne ja pühendun asjadesse, mida ma tegema hakkan," kirjeldas ta. "Mida enam millegagi süvitsi lähed, seda enam tuleb väljakutseid. Iga kord peab ka enda jaoks midagi uut pakkuma, tegema midagi teise nurga alt. Mida kauem midagi teha, seda keerulisemaks läheb," rääkis Arro.

Kunstnikuna mõjutab Arrot nii keskkond kui ka inimesed. Viimasel ajal on tema töid suunanud ka mingi puudujääk või igatsus. "Üks teema, mis mul on pooleli, on ilu ja tasakaalu leidmine ka siis, kui asjad on katki läinud. Olgu need siis inimsuhted või tervis või midagi muud. Mina tegelen sellega, kuidas pärast seda katkiminemist edasi harmooniline ja toimiv olla," rääkis kunstnik.

Kõiki töid keraamik ise otsast lõpuni käsitsi ei tee. Näiteks lindude sarja ning ka mõnede teiste sarjade esemed toodetakse tehases. Hiljuti tuli kunstnikul ette, et tehas, kus tema esemeid harilikult toodeti, keeldus tegemast tema akte keraamikal. "Need ei jäänud sellepärast tegemata, Prantsusmaa tehas tegi rõõmuga ning see sari on välja tulnud," kinnitas Arro.

Kuigi peres on palju kunstnikke, siis terve pere ühisprojekte ei ole veel tehtud. Küll on Liisu Arrol olnud koos isaga kraanikausinäitus, lisaks on tal olnud ka näitus ema ja vanaemaga Berliinis.

Hetkel on Arrol suurematest asjadest käsil riigihange — koos Elmet Treieriga valmib Tartu mnt 85 büroohoone fuajeesse keraamiline pannoo "Vaade". Liisu tunnistab, et riigihanget võita oli väga tore, sest inimesed kipuvad üldiselt keraamikat pelgama. "Väga raske on keraamikat kavandina esitada nii, et inimesed saaksid aru, milline see tuleb. Samas ei ole mul ka aega, et teha väikeseid makette. See nõuab palju tööd ja energiat," rääkis Arro. "Ma olen väga rõõmus, et inimesed komisjonis nägid sellest kavandist natuke edasi."