Indrek Grigor. Sanatoorne olukord Tartus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kogo galerii

Indrek Grigor teeb ülevaate Bruno Goosse'i näitusest "Sanatoorne atmosfäär". Näitus jääb Kogo galeriis avatuks kuni 5. detsembrini.

Kuni detsembri alguseni saab Tartus, Kogo galeriis näha Belgia kunstniku Bruno Goosse'i näitust "Sanatoorne atmosfäär". Tegemist on klassikalise, fenomenoloogilise pilguga, mille fookusesse on seekord võetud sanatooriumi institutsioon. Kuidas päikese ja õhu suhtes tundliku Kochi kepikese levik sanatooriumi sünnini viis, kuidas seen nimega penicillium notatum sanatooriumile selle algses tähenduses lõpu tegi ning kuidas see kõik akumuleerub kokkuvolditavas lamamistoolis?

Näituse avapäeval pidas Goosse galeriis väikese loengu, kus tutvustas oma vaadet sanatooriumi ajaloole. Goosse'i ettekannet iseloomustasid Roland Barthes'i "Mütoloogiatele" või Umberto Eco "Reisidele hüperreaalsusse" omased vabavormilised, kultuuriloolised seosed. Sanatooriumi kui raviasutuse taust pani auditooriumi küsimusteringis ka Michel Foucault' uurimusest "Haigla sünd" lähtuvate teemaarenduste järele pärima.

Raviasutusena seostub sanatooriumiga paratamatult surm ning eraldatus ühiskonnast. Samas on sanatooriumi arhitektuuri-ideeks inimese viimine kontakti loodusega, värske õhu ja päikesega, mis enne penitsiliini avastamist olid kõige tõhusamad turberkuloosi ravivahendid. Antibiootikumipõhise ravi leidmine tähendas aga sanatooriumi kui omapärase arhitektuuri taandumist ning selle kummalist kokkusulamist puhkusearhitektuuriga.

Bruno Goosse'i näituse "Sanatoorne atmosfäär" kureeris Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna romanistika professor Sara Bédard-Goulet, kelle akadeemiline uurimustöö vaatleb kunsti võimet muuta inimeste elu.

Uurimustöö teoreetiliseks taustaks on kirjandusteaduses sündinud lugeja reaktsiooni kunstilisele tekstile uuriv reader response theory. Sisuliselt on tegemist vastandusega formalistlikele, kunstilise teksti struktuurile keskenduvatele teooriatele, kus lugeja psühholoogia ei mängi mingit rolli.

Goosse'i fenomenoloogiline käsitlus sanatooriumist on Bédard-Goulet'le kui teadlasele huvitav seeõttu, et arhitektuur Goosse'i teostes pole mitte esteetiline, vaid füüsiline, masside tervist mõjutanud kogemus.

Kunstnik Bruno Goosse on noorest east saati kannatanud astmahoogude all, mis igasse ruumi sisenemise talle hirmutavaks muutsid — kunagi ei võinud teada, mis juhtub. Kuid katedraalid ja sanatooriumid olid need kaks hoonetüüpi, kus Goosse end alati hästi tundis. Nii on Goosse'i huvi sanatooriumi kui hoone vastu selgitatav vahetu, isikliku kogemusega. See on huvitav aga seetõttu, et saame sarnast tervemise kogemust näha veel paljude inimeste juures, samas kui kujutava kunsti teostele ja kirjandusele nii murdeliselt reageerimine on harva massiline ning ei ole ka nii lihtsalt tõestatav.

Näitusel ringi vaadates on ilmne, et Goosse'i tegelikuks huviobjektiks on lahtivolditav lamamistool. Sanatoorium eraldas haiged tervetest, kuid lamamistooliga, milles haige päikeseterrassile looduse rüppe toodi, anti inimesele taas vabadus. Lamamistoolid, eriti neis kummalistes vormides, millesse Goosse need oma näitusel on seadnud, on kui individuaalsed kosmosesüstikud ulmelisest stsenaariumist, mis võimaldavad indiviidil jätta selja taha teda vaevava keha. Umbes nii nagu juhtub siis, kui süüa asjakohaseid seeni.

Goosse'i näitus oli kõigest esimene sündmus tinglikus festivalis. 20. novembril avatakse Tartu Kunstimajas grupinäitus "Tagasi", mida kureerib samuti Sara Bédard-Goulet koos Peeter Talvistuga. Lisaks toimub Tartu Ülikoolis lugejakogemusele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents, mille kohta leiab lähemat infot Kogo galerii kodulehelt linkide kaudu.

Bédard-Goulet tegi hiljuti koostööd Flo Kasearuga Manifesta raames Marseille'is ning on lootust, et see projekt tuleb esitlusele ka Eestis. Üldse on Bédard-Goulet poolt enesestmõistetavana adutud initsiatiiv teadus ja kunst admistratiivses mõttes nii vahetult ühte põimida Eesti akadeemilise bürokraatia kontekstis sisuliselt enneolematu. Kõik see kallutab arvama, et meil on põhjust oma uuest täht-kuraatorist "Kunstiministeeriumi" saates varsti jälle rääkida.

Toimetaja: Marju Bakhoff

Allikas: "Kunstiministeerium"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: