Kolimise käigus leidis kunstnik ja galerist Kristel Schwede oma vanatädi albumi, kuhu oli kogutud erinevaid kunstiteoste reproduktsioone 19. ja 20. sajandi vahetusel saadetud postkaartide näol. Kaartide leidmisest sai lõpuks kunstinäitus, mida autor kirjeldab valikute ajateljena.

"Tahtsingi vaataja kaasa tuua mõtlema, et kunagi on ju see postkaartide trükkija valinud justnimelt need kunstiteosed. Siis on see postkaardi saatja valinud justnimelt need kusntiteosed kuskilt raamatupoest või postimajast. Siis valis ju noor Tartu tüdruk oma kogusse mingid kindlad kaardid. Mina nüüd näituse tegijana valisin mingid kindlad kaardid. Ja näituse külastaja valib jällegi oma lemmikud," rääkis kunstnik ja kuraator Kristel Schweide "Aktuaalsele kaamerale".

Pääsemaks justkui lähemale saja aasta tagusele ajale, on iga postkaardi kõrval ka selle negatiiv. Mõnest kaardist sai nii uus hoopis teise emotsiooniga kunstiteos, teised on aga kui halastamatu röntgenülevõte inimkeha ajalisest ilust. Mõne kaardi teksti pidulik toon tundub tänapäeval võõravõitu ja igal kaardil on omaette, pusimist vajav käekiri.

Ajaga on muutunud nii postkaartide saatmise populaarsus kui ka nende sõnumite pikkus, tõdes Eesti Rahva muuseumis postkaarte arhiveerinud Tiina Tael.

"Alguses olid postkaartidel postkaartidel sõnumid kaunikestki pikad, ei olnud lihtsalt "Häid pühi!" või "Palju õnne sünnipäevaks!". Ikka kirjeldati eluolu ja muuhulgas poetati, et nüüd on jõulud ka," sõnas Tael.

Näitus "Bona fide. Sõnum kallile sõbrale" on avatud Tartus Ag47 galeriis jaanuari lõpuni.