Arvustus. Oscari-vääriline kaasaegne draama
Uus film Netflixis
"Pieces of a Woman"
Lavastaja Kornél Mundruczó
Osades Vanessa Kirby, Shia LaBeouf, Ellen Burstyn
8/10
Küllap on enamik kogenud olukordi, mil ümbritsev maailm justkui pudeneks koost. Mõistagi ei hoiata saatuselöögid inimest ette, vaid saabuvad ootamatult ka sinna, kus ollakse suurima õnne ootel. "Pieces of a Woman" kannab meid kodusünnituse keskele. "Sul läheb hästi," kõlab hubases elutoas ämmaemanda malbe, julgustav hääl. Martha (Vanessa Kirby) kisendab valust. Sean (Shia LaBeouf) on terve aja truult ja ootusärevalt oma naise kõrval, jätmata kahtlust, et tegemist on armastava tiimiga. Mitte keegi ruumisviibijatest ei ole valmis vastsündinu ootamatuks terviserikkeks ja lapsekaotusele järgnevaks emotsionaalseks varinguks.
Ühe võttega filmitud 23-minutiline sünnitusstseen annab tooni kogu filmile. Selles on intiimsust ja realismi – paari vahel visatud lollid naljad, õhin ja ilustamata valukriisked võiksid kuuluda ükskõik millise toetava paari kodusünnituse juurde. Stsenaristiliselt on filmi raputav avang siiski vaid sissejuhatus. "Pieces of a Woman" tegeleb lapsekaotusele järgneva pidetusega. Olukorraga, kus justkui ei olegi edasiviivat teed, on ainult painav olevik. Hubase korteri võtavad üle pesemata nõud, nukralt kollaseks tõmbunud toataimed ja termosesse peidetud alkohol. Instinktiivselt otsib igaüks oma teed tragöödia seljatamiseks.
Martha lein on vaikiv, peaaegu sõnatu. Sean kapseldub samal ajal oma emotsioonidesse, otsides naisega tulutult kontakti. Perekonnast ära lõigatuna karjub mees meeleheitlikult öötaevasse. Martha ema, perekonna majanduslik ja sotsiaalne tugi kannustab samal ajal mõlemaid tegudele, sest alanud on kohtuprotsess ämmaemanda vastu. Keegi peab juhtunu eest maksma, vastutama – umbes nii kõlavad kuraasika vanaldase naise õpetussõnad, mis näitlejanna Ellen Burstyni suust mõjuvad eriti veenvana. Perekonna traagika taustal paljastub tänase ühiskonna olemus – maailm, kus elu löökidest saavad kohtuprotsessid, meediaskandaalid ja süüdlase otsimine, näib ainus paranemistee.
Liinide rohkusele vaatamata on "Pieces of a Woman" ennekõike lugu leinast, mida filmilinal kuigi sageli ei lahata. Lapsesündi on kinolinal vaadatud nii 18. sajandi aristokraadi kui kaasaegne karjäärinaise perspektiivilt. Rasedusega seotud füsioloogilised muutused ei ole enam tabu, isegi läilad komöödiad viskavad feministlikke nalju. Lapsekaotus jõuab avalikkuseni enamasti siiski vaid inimeste isiklike kogemuste kaudu. Vahel võtab keegi sõna, aeg-ajalt avaldatakse sotsiaalmeedias mõned read. Filmis on see oma tundlikkuse tõttu veel suuresti lahkamata maa.
Ka antud linalugu on tõukunud loomingulise tandemi – režissöör Kornél Mundruczó ja stsenatist Kata Wéberi isiklikust kogemusest. Wéber on kirjeldanud, kuidas pärast raseduse katkemist tundis ta oma keha avalikkuse märklauna. Sama tundmuse on ta on üle kandnud Marthale. Poolvõõrad, kes enne sünnitust kuhjasid Martha üle kreemikoogi ja õnnitlustega, jagavad talle pärast lapsekaotust haletsevaid pilke ja nukraid kallistusi. Heas usus ei mõisteta Martha soovi pilkude eest pageda. Wéberi leevenduseks sai kogemuse kirjapanek. Martha jaoks näib see olevat lahti laskmine, elule andestamine.
Film on täis selliseid lihtsaid toibumise, edasi liikumise sümboleid nagu kevade saabumine, koristamine, klaas kurgust alla kallatud puhast vett. Metafoorid, millel on tendents mõjuda läilalt, soojendavad antud juhul südant. Need on justkui vihje suurele krahhile, millest ei saagi läbi teisiti kui lihtsate, maailmale ja vahest ka iseendale tühistena näivate sammudega. Just see teeb filmist emotsionaalsele raskusele vaatamata omamoodi teraapilise, puhastava kogemuse. Vanessa Kirby, keda laiem avalikkus teab printsess Margaretina sarjast "Kroon", on agoonias naise rollis võrratu. Veneetsia parima näitlejanna preemia on juba käes, usutavasti toob rollisooritus ka Oscari nominatsiooni.
Toimetaja: Merit Maarits