Arvustus. Kutimani pööre psühhedeelsesse jazz'i ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ophir Kutiel alias Kutiman. Autor/allikas: Magnolia Pictures

Kutiman

"Wachaga" (Siyal)

9/10

Iisraeli produtsent, mitmepillimängija ja filmilooja Ophir Kutieli alias Kutimani neljas kauamängiv "Wachaga" põhineb 2014. aastal toiminud reisil Tansaaniasse. Sinna läks ta mikrofonide ja filmimisvarustusega ning palus kohalikelt luba koostööd teha. Kutiel salvestas erinevaid kohalikke laulurühmi, aga ka ümbritsevaid leidhelisid.

Saadud helindid otsustas ta kombineerida psühhedeelse spirituaal-jazz'ist mõjutatud instrumenteeringuga – Kutiel mängimas põhipille ja kasutades ka puhkpillirühma. Tulemus on rikkaliku tekstuuriga hüpnootilised muusikapalad, kus Tansaania kooride lauldu moodustavad põhiteemad, aga millele sekundeerivad puhkpilliseaded ja -soolod ning kaleidoskoopilised klahvpillikihid ja improvisatsioonid on sama köitvad.

Kogu album moodustab ühtlaselt trippiva terviku, viimane lugu "Ngorongoro" siiski eristub teistest oma keerukama ülesehituse ja meeleolumuutuste poolest. Kuigi üldjoontes on Kutiman siin küll kaugem oma tavapärasemast luuperdavast stiilist, kannab ta spirituaal-jazz'iliku suuna enam kui auga välja.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: